Kuna ma juba mõnda aega mitmetel põhjustel ei viitsi, ei oska, ei taha ja muud asjad, siis tuleb siit taaskord üks väike jupike kümne aasta tagusest online-päevikust, mida Google cache'st juba ei leia :)
ancientboy's weekly notes. 28/06/99 - 04/07/99.
Since April when I started with small promotion of this page, I'd received a lot of requests to post these "forbidden" pictures I couldn't upload to Ancient galleries. Some of you had also sent me e-mails with attached great "thematic" JPG-s to trade. My answer to all of you was usually the same: as I have my collections physically in photos, postcards and magazines (in a word, not digitally), I can't send these. But I said once to myself that if 100th request will hit my mailbox, I have to do something.
This is what actually happened last week and I had to act. So I spent whole Wednesday's afternoon with scanning and reworking the 36 pictures from "Soft boys" serie. All of these were also posted into several newsgroups.
The conclusions of this story are that I really should buy a much better scanner, the day after posting the pics this page here was a total hit (more than 1000 visitors within 24 hours!) and I started counting the next 100...
On Tuesday my dear auntie with her husband and dog arrived from Tallinn and started their active holidays. Which means that whirlpool of shopping-cooking-eating-cleaning in our landhouse is available for more six days. Damn, all strawberries are already gone and as I'm not very optimistic about remaining grandmother's homemade wine too, I hid some bottles.
It's fourth time when I found out that LE's FastCounter live it's own life. Again the numbers were wrong and I had to correct the counter (for explanation, LE will keep the right numbers on my account-page, divided by weeks, but somehow couldn't calculate the same numbers for my homepage). So it's three times when the counter was showing less and once 500+ more (?!) hits than reality. Therefore I won't suggest this counter to anyone but I am probably too lazy myself to change the company.
I saw a dead cute boy yesterday on the beach. Actually not a boy but platinum blonde Eros himself in his mid-twenties. As he wore a solid gold necklace and stylish earring with small diamond (it is really unusual here to see men wearing earrings with stones), I remember myself thinking of him as a male equivalent of Marilyn Monroe. So I walked on the beach, back and forth, and passed him probably some hundred times and looked desperately for all my small pieces of courage which were lost somewhere. And then a little girl with her mother ran to him and only then I had eyes to see a ring in his finger... So can I say, it was a quickie??
Last week was the week of e-mails from USA. So I got one from Texas with some good suggestions about re-designing this page (I seriously have to think a bit more about that), another from Seattle with petition to give my blessing for using some pics from my site (sure they got this), one from New York guy who kindly offered me sleeping in his apartment on Manhattan (I have no idea when I will bite a piece from Big Apple, and who would find time to sleep in NY after all?), and four more with intelligent and long letters from different places in US. Plus e-mails from all around the world, mailing lists, all my regular "mail-mates" and business mail... Whoohoo - it was a week of writings.
Mõned kommentaarid. Pikalt ja põhjalikult ei viitsi, tegu on praegu ikkagi esiteks oma ajast ning laiemast kontekstist väljakistud fragmendiga. Aga paar asja siiski.
"This page" oli kadunud xoom'i serveris olnud ancientboy koduleht. Kusagil on need skännitud pildid ka alles aga kas need kunagi ka uuesti üles saavad, tont teab.
See kuramuse skänner oli aga käsiskänner. Selline fotorulli (kui keegi veel mäletab, millised need veel välja nägid :) ) moodi asjandus, mida pidi konstantse kiirusega üle pildi lohistama. Iga väiksemgi jõnksatus kajastus kohe ka skännitud pildil ja siis sai neid ma-ei-mäletagi-mitmenda Photoshopi piraatversiooniga hiljem arvutis õgvendatud. Oeh, see oli tüütus!
Tädi on uuemate uudiste järgi ka tänavu laekumas. Nagu viimastel aastatel ikka, tuleb üksinda, jättes abikaasa kodu valvama. Või mida iganes ta seal teeb. Nende koer on juba ammu paradiisi künoloogilises sektsioonis (arvestades kui kõrgele see tegelane hüpata suutis, pole kahtlustki, et tal avaldusid juba maa peal mõningad tiivulise koeraingli geenid) ning kümnendik sajandit on oma tööd teinud ka inimloomade kallal aga eks see külaskäik saab kõigest hoolimata taaskord üsna lahe aeg olema. Eriti kui arvestada, et möödunud aastal olin ma sama ürituse ajal hoopistükkis teisel pool maakera ning me suhtlesime paar korda telefonitsi kui ta loomulikult helistas sealse aja järgi pool neli öösel. :)
Kümne aastaga on ka ajad kõvasti muutunud. Täna ei ole kiviga rõngas mõne kuti kõrvas enam mingi uudis, ma olen isegi oma homme fatale'le juba mitme aasta eest Hispaaniast mitu paari selliseid rõngaid kohale tarinud. Aga siis oli see midagi uut. Nagu veel kaheksa-üheksa aastat varem oli uus see kui ühe õnnetult surma saanud kuti vanem vend provintsis ühena esimestest vasakusse kõrvalesta istutatud kuldrõngaga ringi patseerima hakkas ning sellega elukutseliste klatšimooride ja -vaaride maailmapildi üsna sassi lõi. Nojah, see oli umbes samal ajal kui mina ühel linna peatänavatest teise kutiga käest kinni ringi patseerisin ja seegi võttis mitmed inimesed kõnevõimetuks. :P
Veel üks asi, mis on selle kümne aastaga kolossaalselt muutunud, on see va interneedus ise. Ning muidugi ka ma ise. Kui tookord püüdsin ma pea igale kontakti võtnud inimesele midagi vastata, siis nüüd ei viitsi ma seda enamasti üldse teha. Tuttavad ja mõni erandlik, mingi põhjusel muljet avaldanud võõras ehk välja arvatud. See oli alles eile, mil üks pildi järgi otsustades üsna kena filipiinost kutt üritas viisakat vestlust arendama hakata ja mina kehitasin õlgu ning kustutasin selle kirja lihtsalt ära. Ning kui mõnes populaarses veebikeskkonnas üritab mõni minu jaoks absoluutselt tundmatu isik (minu tuttava tuttava tuttavaks olemine tähendab endiselt tundmatut isikut, eksole) end mu üsna olematusse sõpruskonda möllida, siis unustagu ära. Reeglina saavad nad eitavad vastused. Kümme aastat tagasi oleksid asjaolud aga tükkis teistmoodi olnud, samas kümme aastat tagasi ei olnud veeb täis veel ka selliseid rahvamasse. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar