23 juuli 2009

Hall eluproosa

Või pigem mitte niivõrd hall kui kooruv. Seda ma kiitsin siin üleeile, mil kaasa kurtis, et osakesed temast on irduma hakanud, et minul pole häda kedagist. Tänaseks on selgunud traagiline tõsiasi, et iidsetel korallrahudel patseerides on salakaval päike siiski ka mulle üks null ära teinud ning mu juuste ja alalõua vaheline ala on nagu üks kena epidermilise sõja tallermaa. Natuke narmendav...

Sellistel päevadel tundub mõte loorist üsna ahvatlev.

Kommentaare ei ole: