28 juuli 2009

Tervitused ja soovilugu :)

Nagu vahel selgub, ei pruugigi mu gaydar väga rikkis olla. Lihtsalt mõnedel inimestel võtab iseendas ja ilmaasjades selgusele jõudmine natuke kauem aega. :)

Lugu sai alguse pea veerand sajandit tagasi, mil üks sama õrnas eas noormees kui mina tookord, jäi mulle silma. Ning tekkis kahtlus, et meil võib päris mitmeid ühiseid jooni olla. Lisaks näiteks sellele, et ajal, mil enamik eakaaslasi kuulas italo disco't ja saksa kultuuriruumis toodetud europoppi, oli tema küll vist kõige tulihingelisem Johnny Hates Jazz'i fänn, keda ma iial teadnud olen. Noh, seal oli muidugi palju muid asju kah. Kõikvõimalikesse kohtadesse kleebitud, toonase popmuusika "ilusate poiste" (lisaks JHJ-le näiteks ka Rick Astley, Jason Donovan - kelle muusikat ta mu mäletamist mööda küll üsna kirglikult vihkas - ja mitmete teiste) piltidest kuni selleni välja, et üks ta tookordsetest parimatest sõpradest oli mees, kes üsna kiiresti tutvustas oma tegudega end avalikkusele kui "natuke homo - aga ainult siis kui promill sees on!"

Ei, tema muidugi ei olnud mingi homo. Ka mitte promilliga. Kaugel sellest! No ikka tükk aega väidetavasti ei olnud. Kuni ühel kenal õhtupoolikul, mil ma parajasti olin avastanud, et kunagine Johnny Hates Jazz'i "ilus poiss", laululooja ja laulja Clark Datchler on möödunud aastal uue albumiga maha saanud (kõrvalepõige: niih, autorikaitsjad, kus kuradi kohast ma peaksin selle albumi legaalselt saama kui seda - nagu ka kõiki teisi Datchleri sooloalbumeid - lihtsalt mitte kusagil ei ole? peale ühe second-hand plaadipoe, kus ketas maksab 103 eurot pluss 7 eurot saatmine? jajah, ma tean küll, et te tahaks ju ka need teise ringi poed üldse ära keelata, sest sealt te ju raha ei saa pommida...) ja kuulasin ta kodulehelt viimase plaadi materjale ning siis saabus ootamatult informatsioon, et (tsiteerides Tohtrihärrat) "diagnoos kinnitus". Kutt pidavat juba mõnda aega teise kutiga koos elama.

Seda viimast kokkusattumust muidugi ei riskiks ma enam juhuseks pidada. Imaginaarseks tervitus- ja soovilooks tuleb olude sunnil (s.t. kuna ma ei suutnud tuvastada euroopa videoversiooni "I don't want to be a hero'st" - ja USA versioon sakib) Johnny Hates Jazz'i "Shattered dreams". :)



Muide, veel üks väga haruldane akustiline versioon ühest Johnny hitist, mida Clark mängib koos Candy Dulfer'iga oma tulevasele abikaasale, tuntud hollandi meedianaisele Simone Walraven'ile kui viimane 1988. aastal MTV Countdown'i saatejuhi kohast loobus. Siit näeb.

(Tõesti, ma peaksin hakkama kirjutama kolmesõnalisi lihtlauseid...)

Kommentaare ei ole: