Mõned pildid

Juba siis kui kunagi eelmise aasta lõpus see näitus Adamson-Ericus avati, hakkas muuseumi ukse kohal olevas reklaamsildis silma ilmselge näpukas. "No hea küll," mõtlesime siis. "Ehk läks näituse avamisega kiireks ja küll nad selle ära parandavad."
Tutkit. Mitu kuud hiljem oli seis ikka sama ja see foto ongi tehtud hommikul, mil näitus viimast päeva avatud oli. Jänese jüngrid ei leidnud kuude kaupa ühe riigi esindusmuuseumi jaoks viite minutit, ühte kleeptähte ja redelit. Samas võib-olla oli see, tavainimesele küll arusaamatuks jääv (mis need koeralitad siia puutuvad?) pidžin-ingliss taotluslik, et seda ühel turistirohkeimal tänaval niimoodi presenteeriti.

---

Üks tore toitlustusasutus, mida ma siinkohal puhtast õelusest lähemalt tutvustada ei võta, usub ilmselt väga tõsiselt vanasse rahvatarkusesse, et õlu on vedel leib.
(Ei, ma ei ole fotoga manipuleerinud. See oligi vähemalt sel päeval ainuke päevatoit.)

---

Provintsilinna kinnisvaraturult võib leida igasugu põnevaid pakkumisi. Siinkohal siis üks selline. Lisaväärtuseks on võimalus suvel karpkalu kasvatada ning talvel uisuväljak luua. Võib-olla õnnestub eelmiselt omanikult kauba peale ka tasuta kummipaat kaasa saada.

---

Rasked ja keerulised ajad pidavat ikka tasemel kunsti tekitama. Ma juurdlen juba hulk aega, kas selliselt kujutet pudel on tühi või sisaldab imporditud salaviina?

Kümme aastat varem - 17/04/00 - 23/04/00

17/04/2000 - 23/04/2000.

It was funny to be back after such a long drive. Or more correctly, after so many places. So basically we were whirlpooling through the space and time, discovering not more than only fragments of life around us. So many experiences, so many memories. The results are that I want to go back. To go back and try to put these fragments in my mind into their right places in that zillion-pieces-puzzle. Back to Prague, Salzburg and Vienna and spend at least whole week in every town. And when this trip is over, then I want to follow my discoveries in the world. Anybody knows where the money-ships are sailing??

This week has been a weird one because I've met so many people I know but hadn't seen for a long time, including two old friends who are living outside of Estonia for years. We were planning some sort of reunion party (just to give a good explanation to our drinking night) but this thing didn't happened as on Friday one guy had quickly move back to Stockholm where his wife gave birth to their first daughter. Almost three weeks before time but as I understood, everything is okay with The Easter Girl (as the parents call her) and mother.

During Easter the weather was just wonderful and warm, so first portions of tourists had a nice time and liked the Spring here very much. Also the town was full of our own cuties with well-trained bodies, covered only with T-shirts and short pants. Many guys enjoyed their bicycles and some were skating. Pure pleasure for eyes.

But talking about the Easter... I have mixed feeling about that. From one side it should be the time of joy, from other side I have my personal reason to feel opposite. Three years ago I buried my grand-grand auntie, probably the most important person in my whole life. It was also a warm day then and I remember when the funeral ceremony at cemetary was just finished, a very early yellow butterfly flew over the grave. Was this some sort of sign? I don't know. But on same month of same year (April 1997) Marillion gave to world the song "Estonia" where h sang:

No one leaves you
When you live in their heart and mind
And no one dies
They just move to the other side

When we’re gone...
Watch the world simply carry on
We live on laughing and in no pain
We’ll stay and be happy
With those who have loved us today

I want to believe that these words are right.

Kümme aastat varem - 10/04/00 - 16/04/00

10/04/2000 - 16/04/2000.

This week was spent in Europe. Latvia, Lithuania, Poland, Czech Republic, Austria and even Germany for few hours. So many countries, a lot of driving, walking and nightlife. As less sleep as possible. Cute boys in Prague and Vienna, nightclubs, gay-saunas and so on... When all this was over, I was totally tired and wanted to sleep, sleep and sleep. So we slept in Tallinn up to noon on Sunday and woke up only because I had to leave Tallinn same night and before that I wanted to re-record some video material we took during our trip.

But as said, more detailed descriptions about our adventures are on the way. Last adventure of that week was Sunday night when I discovered that I missed the bus anyway but K. couldn't agree with me* and so we practically ran in old town of Tallinn (it's mostly up-and-down landscape there) to taxi-stop, got a cab and arrived to bus station even few minutes before it was time to leave.
______
* Häh! Tegelikult tahtis ta muidugi minust mõneks ajaks lahti saada. :)

Kondoomireklaam

Šveitsi firma Publicis on tootnud muuseas ka puriste marru ajavaid, kondoome reklaamivaid koomiksilaadseid visuaale, kus peade ümber hõljuvad kondoomimullid mõttemullid jätavad paljugi lahtiseks. Kolmest reklaamist üks kujutab vastabiellunud, altari ees suudlevat noorpaari, keda jälgib himura pilguga isamees, ühel reklaamil istub paarike kodusel sohval ning vaatab loodusfilmi vanalõvide asja tegevast lõvipaarist ning ühel on politseinik kinni pidanud ilmsesti situatsiooni suhtes siivutuid mõtteid mõtleva noormehe. Reklaamlause "Don't just think about it." ja kondoomipakk annavad vaatajaile veel ka täiendavalt suunavaid vihjeid.

Kümme aastat varem - 03/04/00 - 09/04/00

03/04/2000 - 09/04/2000.

Beginning of week was nice and lazy but when I left my town on Thursday, whole carousel of undone things was going round. So much of last minute problems. Whole thing wasn't better in Tallinn where K. forgot (as we realised during next week) to do some things and we both forgot to bring many necessary items with us. Nevertheless we started our trip on Saturday morning with 7 bags, large cardboard box and a lot of food, books and everything. Like we're moving away for six years at least.

About trip itself will be another story in Travel stories section*, as soon as I will get my photos done and text written. Shortly, the trip was just excellent, with visits to Prague, Salzburg and Vienna. It was only too short...

But before Saturday K. still had some work to do and so I drove with him on Friday night to one nice small manor close to Tallinn where my man had a lecture to do. So he did. Brilliantly! I just can't stop wondering how some people have so much power over their audience that moving small finger is enough to manipulate with minds of crowd. I would like to have that gift too.
_______
* This story actually never saw the light of day...

Jumper (Hüppaja) (2008)

Jumper (Hüppaja)
Lavastaja: Doug Liman
2008
http://imdb.com/title/tt0489099/

David Rice (Hayden Christensen) on nautinud kogu elu täielikku vabadust. Soovi korral võib ta teleporteeruda ükskõik millisesse paika maailmas, Rooma Colosseumi varemetest Kairo püramiidide juurde, süüa õhtust Pariisis, magustoitu aga juba Tokios. Suur on tema üllatus, kui ta kohtab esmakordselt Griffinit (Jamie Bell), kes omab samasuguseid võimeid. David saab teada, et tänu oma geneetilisele anomaaliale on ta üks nn. Hüppajatest, kes on kõik sattunud surmaohtu tänu salaorganisatsioonile, mille liikmed, kes kutsuvad end paladiinideks, on andnud vande tappa viimne kui üks neist. Paladiin Rolandi (Samuel L. Jackson) eestvedamisel algab tagaajamine, mis viib ümber maailma ning mille käigus saab Davidist võti võitluses, mis on kestnud läbi ajastute.

Hüppajad on järjekordsed superkangelased aga erinevalt paljudest teistest (super-, spider-, bat-, x-, iron ja kõik need muud man'id) ei tõtta nad inimkonda seda ähvardavate ohtude eest üllalt kaitsma, vaid on vähemalt Davidi näitel ametis iseendale mõnusa elu korraldamisega. Ehk nad on oluliselt inimlikumad kui senised must-valged superkangelased. Võib-olla on see ka lihtsalt aja märk, et postpostmodernses maailmas on isegi superkangelased keskendunud hedonistlikule nautimisele. No vähemalt senikaua kuni paladiinid ta idüllilise maailmapildi segamini põrutavad. Siis läheb asi juba isiklikumaks ning Davidil tuleb leida õhkõrn balanss kättemaksu ning ellujäämise vahel.

Veel üks "suurte ootuste film", mis paari aasta eest linastudes paraja pettumuse tekitas. Üles haibitud intrigeeriv stoori ja väga efektsed trailerid panid ootama tont teab millist meistriteost ja kui siis selgus, et põhimõtteliselt olekski võinud piirduda trailerite vaatamisega, oli pettumus leebelt öeldes kolossaalne. Ilmselt oleks ma siis pannud hindeks heal juhul 2/10 aga nüüd selle peale mõeldes on selge, et nii madal hinne oleks olnud pirtsaka minu solvunud kättemaks lõhutud lootuste pokaali eest.

Eile sattus film aga uuesti ette ja mõtlesin, et vaatan enne Pratchetti raamatu kallale asumist veerand tunnikest nunnut Hayden Christenseni (kelle otsa ma koperdasin aastapäevad enne seda, kui ta Tähesõdadega kuulsaks sai - muide, 2001. a. valminud "Life as a house" temaga ühes peaosadest on erinevalt kosmosesõdade fantaasiatest suurepärane film!) ja nii ma jäingi ekraani ette istuma kuni äkki film läbi oli.

Ehk siis tagantjärele, kui omaaegne haip meelest läinud on, võib öelda, et see on täiesti üle keskmise ulmemärul, mida võib mõne aasta pärast mõnel laisal pärastlõunal või ööhakatusel veelgi vaadata küll. Ja kuna nad kuuldavasti on praeguseks juba hakanud "Jumper'ile" ka järge filmima (seni on kinnitatud andmeil režissöör ja peaosaline ikka endiselt Liman ning Christensen), siis võib järgmisel aastal ka selle üle kaeda.

7/10

Avatar (2009)

Avatar (2009)
Lavastaja: James Cameron
2009
http://www.imdb.com/title/tt0499549/

Filmiveeb kirjutab: "Avatar on lugu endisest mereväelasest Jake Sully'st, kes sai vigastada lahingus ja on halvatud vööst allpool. Ta otsustab osaleda Avatari programmis, mis peaks andma talle tagasi terve keha. Ta reisib Pandorasse, külluslikku vihmametsa, mis on täidetud uskumatute eluvormidega - mõned ilusad, mõned hirmutavad. Pandora on koduks ka Na'videle, humanoididele, keda inimesed peavad primitiivseks, aga tegelikult on nad evolustiooniliselt palju rohkem arenenud kui inimesed. Üle kolme meetri pikad, sabadega ja läikiva sinise nahaga, elavad Na'vid harmooniliselt oma maailmas. Kui aga inimesed hakkavad Pandorat kahjustama, et leida väärtuslikke mineraale, ohustab see Na'vide elu, ja nad on sunnitud näitama oma sõjalisi võimeid.

Jake on sunnitud osa võtma sellest sissetungist Pandorasse. Kuna inimesed ei saa hingata Pandora keskkonnas on nad loonud hübriidid, Avatarid, pool inimesed, pool Na'vid. Avatarid on elavad ja hingavad kehad Pandoras, keda kontrollivad inimesed tehnoloogia abil, mis ühendab Avatari meelt inimese omaga. Pandoral, oma Avatar kehas, saab Jake olla kes ta on, ta saab tagasi oma keha. Lisaks sellele armub ta noorde Na'visse, Neytiri, kelle ilu on võrdne naise sõjaoskustega. Kui Jake'i hakatakse järjest rohkem Neytiri klannis omaks võtma, leiab ta end kahe maailma vahelt - ta peab valima poole suures sõjas, mis otsustab terve maailma saatuse. "

Viimase kümnendi räägituim film. Armastatuim ja vihatuim. Mille vaatamiseni ma alles nüüd jõudsin. Tavalise 2D-versiooni vaatamiseni, sest provintsis teatavasti moodsat kinopilti ei näidata ja Tallinnas olles käisin ma hoopis Tim Burton'i "Alice'it" vaatamas. Aga see selleks.

Omal ajal lugesin ma natuke ikka ka neid filmi(k)arvustusi ja üks peamisi etteheitmisi oli sellise haibi juures originaalse loo puudumine. Nojah, ei olnud seda ahhetamapanevat jutustust tõesti. Aga samas, kui palju neid tõeliselt originaalseid lugusid sedasorti koguperevaatemängude juures üldse kunagi olnud on? Cameron läks kindla peale välja ja nagu lähiajalugu halastamatute faktidega näitab, oskab see mees seda ülihästi. Ega tal muidugi eriti valikuvõimalusi poleks olnud kah, sest see rahahulk, mis tootmisse pandi, oli pöörane ning see lihtsalt pidi kõik kasumiga tagasi tulema. Tuli kah. Ja money talks.

Üks kiitjate ja laitjate omavahelise sõja peamisi argumente kiitjate poolelt oli, et vihased kriitikud ei saanud või ei tahtnudki aru saada, mis oli filmi sõnum. Loodusega (mille osa me ju kõigest hoolimata ikkagi ka ise oleme) harmoonias koos elamine ja palju muud sellist new age'ilikku kraami. Mis iseenesest on (või õigupoolest oleks) ju väga ilus. Seega saab lisaks suurele kassatulule selle filmi plusspoolele kirjutada ka seda, et tõeliselt suur hulk käis seda vaatamas ning need inimesed said (muidugi vaid niivõrd kuivõrd kellegi kõrvadevahe seda endale teadvustada lubas) lisaks vaatemängule ka seda sõnumit kogeda. Mitte et ma nii naiivne oleks, et usuks, nagu jääks 2009. aasta ja "Avatari" linastumine maailmaajaloos pöördeliseks sündmuseks, mis tulevikus hakkab tähistama inimkonna mõistusele tulekut.

Filmi alguses ütles Neytiri Jake'ile, et see on nagu rumal laps ja ei saa millestki aru. Üksikindiviid on tavaliselt suuteline õppima ja õigeid järeldusi tegema, massiga ei ole aga suurt midagi pihta hakata. Miljarditest rumalatest lastest ei saa iialgi miljardeid Jake Scully'sid, need jäävadki oma Kärbeste Jumalat kummardama.

8/10

Kümme aastat varem - 27/03/00 - 02/04/00

27/03/2000 - 02/04/2000.

Another long week-end in Tallinn with K.. From Thursday to Monday. And I came home just for few days before we start our weekly trip to Prague and Vienna on Saturday morning. I'm probably not a bad customer for our public transportation companies but they won't give me any discounts at all.

Work, fun, shopping, changing hair-colour, making love and enjoying Thai food - those were the basic activities from last week. Friday we decided to go and give a try to new menu of "Siam", one of Thai restaurants in Tallinn and it was a nice experience. However K. (and honestly me too) couldn't understand, why Thai restaurant should locate on two underground levels, why some, heavily advertised foods from menu, close to their front-door, were actually missing and where were all the cute Thai boys (in fact, there were no Thai girls too), the food was delicious. Plus it's actually a possibility to have pretty cheap and exotic dinner. So for example when you choose menu of the day then you'll got five courses for only about eight dollars which is pretty cheap in Estonia for such food. The weird situation here is that all worldwide traditionally cheap cuisines (Chinese, Thai etc) are one of most expensive ones in Estonia...

Changing hair-colour was another topic of that weekend. When I was just waiting for more Spring and sun before bleaching my hair to sun-blonde again, then the idea was new for K. but in the end (after watching me doing this for myself the night before and inspecting the results on next day) he let me color his hair too. For a first time in his life, as I understood. To "light sand blonde" as it was written on the box. But as he's having such a short haircut, so even his own sisters, when they all met first time after that, couldn't notice that there's something different with his hair. :)

Three new levels of Stockmann, Finnish department store in Tallinn were opened and my first impression was "Damn expensive!" So for example, we bought some condoms from drug-store on the fifth floor, they had no price-labels visible and in the end we paid about 1,5 times more than the regular price of these condoms in any other drug-store in Estonia. So be warned!

We discussed also about an intriguing idea. As cafe on Stockmann's top floor in Helsinki, Finland is noted in gay-guides as "cruising area" (and yes, there you can definitely find queer people), we thought that how about Stockmann in Tallinn? Would this "cafe tradition" come over to Estonia too? Time will show.

VCR did tricks one night. It showed us the picture only when K. took this and hold it on his lap, otherwise it simply turned itself off. Hundreds of times, I think. But everything was okay with that machine when it sat on my man's lap. The VCR probably missed the human touch so much that night...

So I'm leaving home on Thursday or Friday and should be back sometimes on 16th April. Which means that here will be no update of Weekly notes before two weeks.