Huvitav, kas need inimesed,...

...kes arvavad, et oma võsukeselt igasuguse, sh. rahalise ja psühholoogilise toetuse äravõtmisega (või ka ainult sellega ähvardamisega) nende laps tagasi "korralikuks heteroks" muutub, ka siiralt selle meetme tõhususse usuvad?

Ning kui jah, siis viib see kohe edasi teise küsimuseni, et milline peaks olema see summa, mille eest nemad täievereliste heterotena ise samasoolist inimest armastama hakkaks?

"Money makes the world go round."

Really?

Maailm on ikka tõesti lolliks läinud

Nädalalõpust eilseni ringles veebis (YouTubes ja ühe firma kodulehel) video sellest, kuidas kaks töömeest ronisid 1600 millegagi jalga (see on kusagil 500 meetri ringis - igatahes on see mast kõrgem kui Chicagos asuv ilmakuulus Willis Tower, mis vanasti oli rohkem tuntud küll Sears Tower'i nime all) kõrge raadiomasti tippu seal olevat tehnikat parandama. Veidi vähem kui 8 minutit pikk video oli üles võetud esimese ronija kiivri külge kinnitatud kaameraga ja näitas akrofoobi õudusunenägu. Tõsi, tuleb tunnitada, et vaade ümbritsevale (nähtavus oli umbes 55 miili raadiuses) oli sealt ülevalt tõesti kaunikesti ilus. :)

(Foto on pärit siit.)

Jagasin oma FB lehel samuti seda videot ja täna hommikuks oli video läinud. Natuke tuhlamist netis viis mind video algse postitaja blogini, kus ta selgitab, mis juhtus. Lühidalt kokku võttes sai põhiprobleemiks see, et video muutus liiga populaarseks ning tekkis reaalne oht, et video ülesvõtja saab töölt kinga, sest ei täitnud seal maa ja taeva vahel kõlkudes sajaprotsendiliselt kusagil kabinetisügavuses väljatöötatud ohutusnõudeid ega kinnitanud enda ohutusköit iga astme järel karabiiniga masti külge. Videos öeldi välja üks põhjus ja selleks on liikumise tuntav aeglustumine. Olukorras, kus sa tilbendad poole kilomeetri kõrgusel mingi metallkonstruktsiooni küljes, kust allaronimine võtab niigi ilmatu aja ja su ümber tiirutavad samal ajal tormi- ning äikesepilved, võib iga minut olla otsustava tähtsusega. Teist põhjust võis videost aga igaüks ise näha, sest masti (ja eriti veel selle tipus asuva antenni) konstruktsioonis ei olegi sellist asja ette nähtud, ainus võimalus karabiini "kinnitada" oleks olnud see moepärast visata antenniga paralleelselt jooksva metallridva külge risti keevitatud, umbes paarisentimeetrise läbimõõduga ja paarkümmend sentimeetrit pikkade metallist ronimispulkade külge, mille pealt oleks võimaliku kukkumise korral karabiin ilusasti maha jooksnud ning sellest poleks ikkagi mitte mingit tolku olnud. (Selgituseks foto juurde: antenn on fotol see oranž pulk, millele mehe jalad toetuvad, ronimiseks mõeldud peenike metallritv, mille läbimõõt on heal juhul kuuendik antenni läbimõõdust, fotol näha pole, see jääb täpselt antenni taha varju.)

Ma saan aru video postitaja murest sõbra töökoha pärast aga ma ei saa jätkuvalt aru neist "pintsakutest", kes selle asemel, et peale ohutusnõuete väljatöötamist teeksid võimalikuks ka nende täitmise (mis peaks ju niigi elementaarne olema aga masti arhitektuuri jälgides pole see lihtsalt võimalik), hakkavad korraldama näidishukkamisi ning lasevad pigem sõnumitooja maha kui teevad muudatusi oma alluvate töökorralduses. Vana hea "käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi".

Muide, sarnane situatsioon oli mõned päevad tagasi ka meie kodumaises blogimeedias, kus Ruhnu blogis avaldati 48 sekundit pikk videoklipp paadis aerutavast mehest, mis võeti sealt blogi administraatorite poolt kiiresti maha, sest mehel polnud seljas päästevesti. Video autor lahendas tobeda olukorra vaimukalt ja tegi loo veidi pikemaks, lisades sellele jupikese algse video "tegemisest", mis näitab, milliseid ettevaatusabinõusid video filmimisel kasutati ning kuidas ohutusnõuded siiski olid täidetud. Uut versiooni sellest peaks nägema siit.

Raamatupoes on kongid ja neid saab peksta

Ei, mind ei hämmasta ammu enam fakt, et ajakirjandus levitab täiesti süüdimatult kurat teab mis keelefinesse. Lõppude lõpuks on ju hea hulk "ajakirjanikke" sõna otseses mõttes kirjaoskamatud. Täna suutis mind aga hämmastada see, et aastakümneid ajakirjanduses tegutsenud inimene, kes on kirjutanud sadu (kui mitte tuhandeid...) artikleid ja kellel nagu pole senini keelekasutusega probleeme olnud, sellise idiootsusega hakkama saab. Või on see mõne isehakanud "korrektori" kätetöö?

Ku Klux Klan ja helenduvad dildod. Muidugi meie raha eest.

Ilmselt ei ole võimalik enam suuremat fopaad korraldada.

Reklaami tegijad pole arvatavasti seksuaalhariduse algastetki läbinud, sest muidu nad teaksid, et õli lubrikandina ja turvaseksi vahendid (isegi kui need helenduvad või on saladuslikud) ei ole tavaliselt just parimad sõbrad.

Kui see pidi kellegi arvates lahe ja kelmikas olema, siis pange need arvajad hullumajja. Ja kui see surematu reklaamiteos sündis kellegi teadmatusest, siis ma tõesti tahaks teada, kui palju sellele onule või tädile eduka reklaamikampaania eest tulemuspalka ja preemiat maksti.



(via Lisette via Elin.)

Jackass: The lost tapes (2009)

Lost worlds: Life in the balance (2001)
Lavastaja: -
2009 (salvestatud varem)
http://imdb.com/title/tt1600413/

Kunagiselt MTV Jackass'i box-set'ilt välja jäänud sketšid, millest enam-vähem ainus, mis suutis mind muigama panna, oli inimparve lugu. Aga mitte midagi poleks juhtunud ka siis, kui ma seda näinud poleks. Puhas jura ja totaalne ajaraisk.

1/10

Ületas üüdisekunnise

No teate, see ületas isegi minu jaoks "üüdisekunnise" (tsitaat minult endalt jaanuarikuisest Riiast kui me seal kolm päeva Professori järjekordset tähtpäeva tähistasime) kui ma praegu Oopi blogist lugesin, kuda keskerakondlikus häälekandjas sõna võtnud kõrgelt haritud härrasmees (ei, mitte Oop) tituleeris ühe hiina kirjakultuuri suurteose "Kolmevalitsuse" punakirjaniku toodanguks.

Poliitiliste oponentide materdamiseks kasutab Toomas Varek nimelt Kesknädalas muuseas ka järgmist juttu: "Meenub "XX sajandi raamatu" sarjas ilmunud Hiina punakirjaniku Guo Moruo triloogia "Kolmevalitsus". Nii nagu oli võimatu meeles pidada teose sadu erinevaid tegelasi ja tegevusliine, samamoodi jäävad arusaamatuks ka kolmikliidu muutlikud poliitilised ettevõtmised."

Tühja nüüd selle kolmikliiduga aga võtame siis ette faktid. Tõsiasi, et "Kolmevalitsus" eesti keeles sügaval stagnaajal ilmus, on loomulikult kinnitust leidnud. Ainult et selle autor on (toona kasutatud kirjapildis) Lo Guan-Tžung (ingliskeelses maailmas tuntud kui Luo Guanzhong), eesti keeles ilmus see suurteos Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel 1959. a. kahes köites (ehk mitte nii kirgastele kriitidele: triloogiast jääb tervelt üks köide puudu), raamatusari, milles need ilmusid, oli "Suuri sõnameistreid" (ja mitte "XX sajandi raamat") ning takkapihta ei saanud selle ühe hiina kultuuri tähtteose autor kuidagi punakirjanik olla (hea küll, kui ta just ajarändur ei olnud...), kuna raamat on kirjutatud 14. sajandil. Jällegi, Toomas Vareki sugustele, mitte kõige kirkamatele kriitidele: see on umbes 600 (kuussada!) aastat varem kui punased Hiinas üldse võimule tulid.

Muide, Vareki poolt mainitud kirjanik, arheoloog ja poliitik Guo Moruo on ka täiesti reaalselt eksisteerinud isik, elas aastail 1892-1978 ning oli tõesti mõnda aega Mao Zedongi soosingut nautimas. Huvitavaks muudab loo aga asjaolu, et tema raamatuid ei ole eesti keeles kunagi välja antud ja jääb üle ainult mõistatada, kuskohast seltsimees Varek neid lugenud on, et sellise idiootliku prohmakaga maha sai.

Ma olen nõus isegi varvastega alla kirjutama Oopi deklaratsioonile: "Kui ma peaks kunagi väsima teda [s.o. Toomas Varekit] mõnitamast, siis puhkan natuke ja mõnitan edasi. Valjuhäälne juhmus väärib karistust."

No tõesti. Tule taevas appi!

"Vähemdab vijakust"

Ega ei teeks vist paha neid hoiatussilte kirjutavad ja kindlasti kõrgelt haritud ning hiiglaslikku palka saavad kodanikud veelkord kooli saata...

Ammulisui

Klõpsisin öösel natuke Marillioni-teemaliste saitide linkidel kuni üks seisukoht suutis mind jälle üllatada. Seda viimast muide ei juhtu enam just väga tihti.

Teatas keski Schotti-nimeline tegelane oma lehel (spetsiaalselt ei viita sellisele idiootsusele), et noh, see "Misplaced childhood" on ju muidu tõesti päris tore album aga selline lapse kujutamine ümbrisel teeb teda väga murelikuks...

See pedohüsteeria on ikka tõesti juba ülijaburaks läinud. Mark Wilkinson joonistas plaadiümbrise Fish'i konkreetsete näpunäidete järgi ja neid seepärast nüüd pedofiilias süüdistada on eriti absurdne. Praktiliselt kõik sümbolid ja kujundid, mis seal näha, on tihedalt seotud laulude sõnumiga ja muidugi on tähelepanuväärne, et tähelepanelik kodanik ei tunne absoluutselt muret haraka ja kameeleoni kujutamise pärast. Ma saan siit teha vaid kaks võimalikku järeldust: kas on kodanik ignorantne madalamate eluvormide suhtes ning nende saatus talle üldse korda ei lähe või ei söanda (seni veel latentsesse?) zoofiiliasse kalduv kodanik susile hundi nime anda.

Ilmselt tuleks hüsteeriku meelest lapsed üldse ära keelata. Näiteks saata nad täiskasvanute silmade alt ära mõnele rangelt valvatavale eraldatud territooriumile, kuskohast neid siis 18. sünnipäeval (mõningates riikides muidugi ka 21. sünnipäeval) välja saadetakse ning enam kunagi tagasi ei lasta. Kõikjalt tuleks ära koristada kõik lapsi kujutavad pildid, raamatud (need oleks kõige parem muidugi üldse kõik ära põletada) ja muu selline ning karmi karistuse ähvardusel peaks keelama laste mainimise ka igapäevavestluses. Tehnika arendes, mil valede mõtete mõtlemine meid kontrollima pandud eriti üllastele ja veatutele isikutele momentaalselt teatavaks saab, on muidugi lihtne ka kõik sellised degenerandid juba eos isoleerida. Nii-öelda kuritegude ennetamise programmi raames.

Senine rekord

Üks kindlasti toredate inimeste kindlasti tore firma suutis täna end mu spämmifiltritest läbi murda ning üllatada mind eestikeelses kommertsteadaandes tehtud haruldase hulga vigadega. Kui tõlkerobotite eestikeelne "toodang" kõrvale jätta, siis vähemalt* neliteist apsakat kuuest lihtlausest koosnevas tekstis on senine spämmimeilide rekord. Vähemalt nende seas, mis minuni jõudnud on. Vist.

Ja kuna ma parajasti midagi muud teha ei viitsinud, siis nikerdasin siin seda lollust värviliste kastikestega veelgi ilusamaks disainida...
___
* "vähemalt" seepärast, et mõne pigistaks veel juurdegi ("reklaampinnale" vs. "reklaamipinnale", "hinnale" vs. "hindadele" jne) aga need on tänapäevaste leebete keelereeglite juures juba vaieldavad.

Kondoomimood

Et kindlasti on ka sellesinase blogi lugejate seas moegurude wannabe'sid, siis väike näpunäide intiimelu valdkonnast, mis muidu ehk võib kahe silma vahele jääda. Nimelt kannab moekas inimene tänavu selliseid, peaaegu juba haute coutoure kondoome:

Kui kellelgi peaks nüüd tekkima tahtmine ka voodimängudes viimase peal olla (või kui äkki täiesti juhtumisi kellegi nabaalune füsiognoomia peaks vastama pildil nähtule), siis siit saab.

Kaotatud süütus

Wild on süüdi selles (tõsi, mõningase abiga teistelt staarblogijatelt), et nüüdseks on minu süütus selle müstilise lass24-lehe koha pealt kadunud nigut nalja. Ning nagu sageli, sain ma jälle targemaks.

Rõõm on näha, et ka kõigi eestlaste poolt palavalt armastatud ning väga mitmekesise eluga tippstaar on leidnud sekundi ning andnud oma panuse emakeele rikastamiseks. Mind on alati huvitanud sõnaloome ja seekord õppisin ma juurde mitu põnevat sõna. Näiteks "glauur" ja "kambrioletid".

Nüüd jääb mul üle vaid oodata ära LLSSS'i (s.o. Liis Lassi suure seletava sõnaraamatu) ilmumine. Lihtsalt seepärast, et ilma sellise põhjaliku suurteoseta ei ole minusugune maakas kahjuks võimeline täielikult mõistma keeleuuendaja kõrgeimat filoloogilist pilotaaži...

Kirjaoskamatud koolitajad

On ju nii tore, et linn on täis kleebitud haridust väärtustavaid plakateid ja veel toredam on asjaolu, et foto selle jaoks on tehtud tuntud ajaveetmiskoha aknalaual. Ning kohe kõige toredam on fakt, et inimesed, kes pakuvad sellisel kõrgtasemel koolitust, ei ole ise vaevanud end väga sagedaste külaskäikudega eesti keele tundidesse. See, et nende koduleht ja blogi, mida kirjutavad noored vahvad eesti nimedega inimesed, kubiseb kirjavigadest, on veel väike asi. Kes see tänapäeva kiires maailmas teksti produtseerides seda ikka jälgima vaevub, eks ole.

See, et nad ei suuda enda tutvustamiseks (loe: kergeusklikelt raha välja pumpamiseks) mõeldud reklaamis ühteainumastki lühemat sorti lauset ilma mitme kirjaveata ära trükkida, on juba kraad kangem koomika. Muide, ka nende pikemad reklaamtekstid on keeleuuenduslikud. Küll "komposeerib" Londonis muusikat õppiv noormees oma loomingut, küll suudab Pariisis õppiv Helen teha "oma jutus" nii palju vigu, et neid on vist rohkem kui sõnu ta tekstis ja küll lubab allpool kujutet plakat lahkelt rahvale osalust uudses kraadiõppes ehk siis "bakalaurus'e" programmis,

Pildi pätsasin Ago juurest.

Majandusanalüüs läbi Saksamaa filatelistide valuuta

Kaasa juhtis tähelepanu järjekordsele lollusele, millega keegi anonüümne "majandusanalüütik" (kes tõenäoliselt küll lihtsalt tõlkis mingit väljamaakeelset artiklit) Delfis maha sai. Nüüd me siis teame, et Saksamaal (nagu arvatavasti ka kunagi ammu Eesti Vabariigis ja veidi vähem aega tagasi Soomes jne) sai poest kaupa osta markide eest.

Et see juhus või näpukas pole, näitab sama vormi kordumine ja kuna Delfi debiilikul on rumal komme oma artikleid vastavalt vajadusele modereerida, siis tegin selguse huvides sellest toredast tarkuseterast ajalooannaalide tarvis ka screenshot'i.

Ning kuigi see võimalus on antud juhul kaduvväike, ei saa samas muidugi ka välistada, et austet eesti normkeele "loojad" on järjekordse sahmaka LSD-d saanud ning uute jaburdustega välja tulnud...

Muide, margid on Saksamaal endiselt alles. Kuigi nende nominaalväärtused on nüüd mitte markades ja pennides vaid eurodes ja sentides

On ikka eriti koomiline...

...kui elupõline homokutsikas võtab kätte ja hakkab peavoolumeedias (et mitte öelda Metsikust Läänest siiamaile imporditud ajakirjas) valjuhäälselt noorte naiste kehaehitust, riietumisharjumusi ning käimismaneere kritiseerima.

Ahjaa, see, et ta juhtumisi populaarsesse telesaatesse sokutati ning sellega lokaalselt tuntud staarikeseks sai, annab talle kindlasti mitmeid privileege. Ma arvangi, et tal oleks tegelikult tagumine aeg memuaare kirjutama hakata, sest kui ta neid enne Liis Lassi omi turule ei paiska, siis ei ole teda ju olemaski ning lootus ka sealtkaudu miljonit teenida haihtub kaduvväikeseks.

O sancta simplicitas!

Ma mõtlesin küll, et kirjutan nüüd sellele jamale vahelduseks paarist filmist aga see elu keerab ikka eriti jaburaks. Tänu Infopartisanile "avastasin" ma enda jaokse ühe toreda blogi, kus kodanik Krister Paris kirjutab Pronksiöö korraldajate kohtuotsusest konkreetselt (minu rõhutus):

"Pealegi, jättes kõrvale juriidilised nüansid, oli õigeksmõistmine ainuvõimalik otsus. Karistada tohib ainult neid, kes reaalselt laamendavad. Minu teada piirdus pronksinelik aga vaid üleskutsete ja organiseerimisega. Mis läheb elementaarse sõnavabaduse alla. Ja mis peab prevalveerima igas olukorras. Kui selle hinnaks ongi mõned purukspekstud aknad ja põletatud autod, siis olgu pigem nii."

Loomulikult, kellele seal kohtus need juriidilised nüansid ikka korda peaks minema? Ja üleüldse, aru ma ei saa, miks meil kiusatakse mõningaid vanureid ja miks neid eestlaste küüditamises süüdistatakse kui karistama peaks ju ainult rongijuhte, kes selle kamba Venemaale sõidutasid. Seltsimees Arnold Meri kasutas ju omal ajal Hiiumaal lihtsalt oma sõnavabadust ja veenis inimesi kodudest lahkuma. Veenis hea sõna ja ümberlükkamatute argumentidega.

Ning aastakümnete tagusest kisendavast ebaõiglusest Nürnbergis ei söanda ju rääkima hakatagi...
---
(edit neile, kes loevad aga ei mõista: viimased kaks lõiku on iroonilise alatooniga.)