Mida teha võimlemispalliga

Kuna Facebook ei armasta liikuvaid gif-faile aga samas olin ma juba tükk aega tagasi lubanud selle üles laadida, siis pidin selle siia toppima. :)

Veebibrauseri eripära briljantselt ära kasutav reklaam

Üks lahe meem sellest, milline näeb välja mu järgmise CD ümbris

Ringleb sihuke meemike:

1 - Mine http://en.wikipedia.org/ ja vali "random article". Artikli pealkiri saab sinu bändi nimeks.
2 - Mine http://quotationspage.com/ ja vali "random quotes". Lehekülje viimase tsitaadi viimased neli või viis sõna saavad sinu esimese albumi nimeks.
3 - Mine http://www.flickr.com/explore ja vali "interesting photos from the last 7 days". Vali esimese rea või veeru viimane pilt oma albumi kaanepildiks.
4 - Kasuta pilditöötlusprogrammi, et see kõik kokku panna.
5 - Postita saadud album koos selle tekstiga ja märgista seal ära sõbrad, kellelt ootad samuti uusi bände ja albumeid.

Tulemused:

1 - http://en.wikipedia.org/wiki/Ylmf_OS
2 - http://quotationspage.com/quote/1122.html
3 - http://www.flickr.com/photos/formosating/5326702593/
4 - vt. paar rida altpoolt
5 - ei viitsi nimesid külge pookima hakata, kes tahab, võib ju ise vabatahtlikult teha. :)

Ricky Martin ja Attitude

Attitude'i kahesajandast (juubel!) numbrist saab ilmselt üsna kiiresti nõutud kogumisobjekt. Eelkõige muidugi tänu kaksikute üksikisale Ricky Martin'ile. :)

1. detsember

Gay-test

Muidugi oleks võinud vasakpoolsel fotol veel kaks kaablit ära jätta (ehk siis piirduda vaid ühe, s.o. toitekaabliga) ja kasutada nüüd iMac'i standardvarustuses olevat juhtmevaba klaviatuuri ning hiirt. :)

Vikerkaarelipp ja Eesti kaart (Rainbow flag & map of Estonia)

Hiljuti kaeveldi, et kusagilt ei ole võtta vikerkaarevärvides Eesti kaarti. Noh sellist, nagu pea igast riigist olemas on. Ma ei viitsinud väga pikalt googles kaevata (lühike kaevamine tõepoolest tulemust ei toonud) ja tegin käepäraste vahenditega ise kaks versiooni valmis. GIF-failid suuruses 4000x2656 pikselit. Vektoriseerima ei viitsinud hakata ja samuti ei viitsinud kandilisi pikseleid ümardama hakata. Tavalise veebikvaliteedi jaoks on piisav. Kasutage vabalt, kes iganes aga tahtma peaks. :)

(The following images are self-made "graphic art", feel free to use how, when and where you may wish.)

Piibellik moraal?

Aurupungi mängupoiss

Veebist leitud, minule seni tundmatuks jäänud autori töö.

Väike prints polaarplaneedil

Jacob Sutton'i poolt tehtud fotol on taani päritolu modell Lasse Pedersen, keda tuunisid Bruce Pask ja karvastikuspetsialist James Pecis ning fotoks vajaliku keskkonna lõi Gary Card. Fotosessioon koodnimega "Cold Play" võeti ette New York Times Magazine'i sügisese moelisa "T" tellimusel.

Niimoodi saate oma vanast läpakast teha MacBook'i

Fourth of July. Tervitustega Emandale.

Votukrahv Paul Farrell on ajakirja 125 suvenumbrisse pildistanud seeria tänase päeva temaatikaga hästi sobivaid fotosid. Modellideks olid Pete Bolton ja Lewis Collins.

Nende poiste patriootiliste piltidega ongi nüüd nii elegantne edastada tänase päeva puhul tervitused eelkõige pooljuubilarile ja siis kõigile, kes Meerikamaaga seotud või end seotuna tunnevad. :)

Poisid ja maod

Londonis baseeruv (peamiselt moe-) fotograaf Jean-Francois Carly on valmis saanud seeria poistest, kelle ihukateteks ja aksessuaarideks on roomavad elukad.

Mõned pildid

Juba siis kui kunagi eelmise aasta lõpus see näitus Adamson-Ericus avati, hakkas muuseumi ukse kohal olevas reklaamsildis silma ilmselge näpukas. "No hea küll," mõtlesime siis. "Ehk läks näituse avamisega kiireks ja küll nad selle ära parandavad."
Tutkit. Mitu kuud hiljem oli seis ikka sama ja see foto ongi tehtud hommikul, mil näitus viimast päeva avatud oli. Jänese jüngrid ei leidnud kuude kaupa ühe riigi esindusmuuseumi jaoks viite minutit, ühte kleeptähte ja redelit. Samas võib-olla oli see, tavainimesele küll arusaamatuks jääv (mis need koeralitad siia puutuvad?) pidžin-ingliss taotluslik, et seda ühel turistirohkeimal tänaval niimoodi presenteeriti.

---

Üks tore toitlustusasutus, mida ma siinkohal puhtast õelusest lähemalt tutvustada ei võta, usub ilmselt väga tõsiselt vanasse rahvatarkusesse, et õlu on vedel leib.
(Ei, ma ei ole fotoga manipuleerinud. See oligi vähemalt sel päeval ainuke päevatoit.)

---

Provintsilinna kinnisvaraturult võib leida igasugu põnevaid pakkumisi. Siinkohal siis üks selline. Lisaväärtuseks on võimalus suvel karpkalu kasvatada ning talvel uisuväljak luua. Võib-olla õnnestub eelmiselt omanikult kauba peale ka tasuta kummipaat kaasa saada.

---

Rasked ja keerulised ajad pidavat ikka tasemel kunsti tekitama. Ma juurdlen juba hulk aega, kas selliselt kujutet pudel on tühi või sisaldab imporditud salaviina?

Kondoomireklaam

Šveitsi firma Publicis on tootnud muuseas ka puriste marru ajavaid, kondoome reklaamivaid koomiksilaadseid visuaale, kus peade ümber hõljuvad kondoomimullid mõttemullid jätavad paljugi lahtiseks. Kolmest reklaamist üks kujutab vastabiellunud, altari ees suudlevat noorpaari, keda jälgib himura pilguga isamees, ühel reklaamil istub paarike kodusel sohval ning vaatab loodusfilmi vanalõvide asja tegevast lõvipaarist ning ühel on politseinik kinni pidanud ilmsesti situatsiooni suhtes siivutuid mõtteid mõtleva noormehe. Reklaamlause "Don't just think about it." ja kondoomipakk annavad vaatajaile veel ka täiendavalt suunavaid vihjeid.

Kontorierootika

Kes ütles, et sokke peab jalas kandma?

Moeka riidekauba müüja Deleye teab Belgias täpselt, kuidas sokke reklaamima peab. :)

Suitsetamine ja blowjob

Prantslased on taaskord maha saanud ühe sahinaid tekitava kampaaniaga. Nimelt on nüüd Association De Défence Contre Le Tabac and Les Droits des Non-Fumeurs tellinud reklaamifirmalt BDDP & Fils sellised suitsetamise kahjulikkust illustreerivad sotsiaalreklaamid. Kuigi (nagu keegi juba kommenteeris) pole sugugi kindel, et selline veidrapoolne pildivalik heale hulgale prantslastest mainitud tegevust senisest veelgi ahvatlevamana ei presenteeri. :)

Südameteteema

Täiesti ootamatult selgus, et tänase päeva näol on tegu ühe alatult ligi hiilinud, sisult ameerikaliku kuid vormilt internatsionaalse tähtpäevaga, mille üheks tunnusmärgiks on spektri punaste toonide üleekspluateerimine ning kõikidest maailma kaardipakkidest eraldatud ärtu masti sümbolite mittesihipärane kasutamine. Noh, kui peab, siis peab. Mul läks aga õnneks vähemalt üks kaart rüüstamisest päästa ning siinkohal tervitab teid selle päeva puhul kuningas Nox.

Pildi autoriks on mangakunstnik Noxmyou, vt. ka =kikimyoumyou.

Pasta kõrvitsaseemnepestoga

See oli mõned päevad tagasi, siis kui mul kodus veel kraanist vett tuli ja elu potilill (kas vesiroosi saaks potis kasvatada?) oli, mil ma võtsin ette oma söögikraamikappi veidi kriitilisemalt üle vaadata. Ja leidsin sealt praktiliselt kaks aastat seisnud pestopurgi, mille me kunagi Professori juubeli tähistamise aegu Viinist koju tarisime. Ehtne austerlane ja nende (eelkõige siis muidugi Graz'i linna kandi) spetsialiteet ehk kõrvitsaseemnepesto. Kõrvitsaseemneõliga ja puha. No ja kuna selle best before oli tõtt-öelda juba mõne nädala eest kätte jõudnud, siis ma lihtsalt pidin sellega midagi ette võtma. Sest ära viskamine ei olnud absoluutselt an option, esiteks oli see mu mäletamist mööda kaunikesti kallis purgikene ja teiseks on Emanda (ja vahel ka kaasaga) peetavad Solgipangeklubi istungid meid piisavalt treeninud, et mõni päev üle säilivusaja läinud tärmin meid nüüd küll ei heiduta.

"Nojah, kui pesto, siis pesto," ütles fantaasiavaene mina iseendale, "siis ju lihtsalt peab selle all olema pasta." Rabasin seega kapist ühe pesa ehtsat, sellist laiemat lindnuudlit meenutavat itaalia munapastat (kindlasti on sellel ka mingi udupeen nimetus aga ma isegi ei viitsinud seda pakilt välja lugeda, rääkimata siis meelde jätmisest) ja virutasin selle potti. Keerasin pestopurgilt kaane maha, proovisin seda kraami ja otsustasin, et üks ports kenasti krõbedalt krõmpsuks lastud kysla seibikesi on täiesti vältimatud. Need ongi need helepruunikad ja kohati auklikud (nagu taani raha, eksole) asjad, mis ka pildilt kenasti näha.

Kui ma olin ülalpool presenteeritud foto juba ära teinud, siis ma leidsin, et kuigi aurav, on pastaollus kaugelt liiga kuiva väljanägemisega ja surasin kogu sellele kremplile peale veel ühe kena mahlase sidrunipoole lapikuks pressimisest saadud vedeliku. Kusjuures mulle see sümbioos täitsa meeldis. Uut (ja mahlasemat) fotot ei viitsinud aga tegema hakata.

Itaalia köök (noh, antud juhul siis ilmselt Põhja-Itaalia ja Lõuna-Austria segunenud köök) on muide üks mu alati toimivatest ettekäänetest, miks peab (tsiteerides Katit) "veint jooma". Sest olgem ausad, vähemalt pastad on küll ilma veinita väga poolikud. Pitsa kõrvale võib veel rahulikult kasvõi tsotsa-tsoolat või ölutit juua aga pastade juures täiendab (enamasti! - aga mitte obligatoorselt) valge vein maitset rohkem kui rubla võrra.

Ja õnneks oli mul veinikapis samuti täiesti olemas ehtne austerlane (Wachau piirkonna Grüner Veltliner), mille seltsimees Maimu mulle nädalapäevad varem külas käies pruukostiks tõi aga mille avamiseni me tookord ei jõudnud, sest nii palju oli eelnevalt vaja ju proovida erinevaid vahutavaid vedelikke. :P

Seega sain ma nüüd uhkes üksinduses (mis iseenesest polnud ju eesmärk aga kedagi polnud läheduses või hõikeulatuses...) kõike seda proovida ja no oli ikka hea küll! To cut the long story short: see kõrvitsaseemnevärk oli tegelikult väga mõnus ja ma tõesti ei tea, miks Eestis keegi midagi sellist teha pole võtnud. Aeg-ajalt ostaks mina seda värki küll.
- - - - -
Jah, see oli siis. Aga nüüd on teised ajad. Nüüd ma käin päeviti kohvikuid ja muid söögikohti mööda (sest kodus väga palju süüa ei saa - nõusidki ei saa ju pesta, eksole) ja õhtuti - nagu näiteks täna - hiilin pimeduse varjus endale küla peale poolsalaja mikroahjus pop-corn'i tegema.

Kui jaanipäev varsti ei laeku, siis ma kolin osaliselt ilmselt ema juurde tagasi. Vähemalt seniks kuni see igikelts ära sulab. :)