Enesekeskne ehk kadunud õe tagasitulek

Jah. Ma tean, et see on viimasel ajal muutunud väga enesekeskseks blogiks. Aga ikkagi. Ja üleüldse pikendati täna minu kui musterkliendi lepingut järjekordse aasta võrra. :)

Täna, peale ema juures käimist ja kingituse viimist, tõttasin pool tundi enne kinnipanemist oma elukohajärgsesse kohvikusse tassikesele cappuccino'le. Muidugi tähendas see seda, et kuna seal oli neiu S.-i sõnul hädasti vaja "kassat teha", siis võtsin ma veel ka klaasi veini. Lisaks võileibadele ja muffinitele. Ja siis tulid täiesti ootamatult ning kevadiselt karget ilma nautides sinna ka omanikud ise: Mister B. ja Nutikas Naine.

Tunnike hiljem istusime me juba oma stammrestorani terrasil, pugisime kahte ja poolt kilogrammi küpsetatud ribisid ning ootasime enda teadmata desserti. Nimelt marssis ühel hetkel veidi õrnas olekus mööda mingi pealtnäha suvaline härrasmees, käes koduse väljanägemisega vahvlijäätised. Veidi enne seda oli üks teine härrasmees üritanud meie juures vahetada pudeli õlle vastu väidetavat hõbesõrmust aga kuna see oli meiesuguste heas toitumuses inimeste töntside näppude jaoks kaugelt liiga väike, siis ei võtnud keegi väga vedu. Aga see oli enne.

Nüüd maandus Jäätisemees konkreetselt meie lauda ja selgus, et lisaks sellele, et tegu on ühe soliidse vanaproua pojaga (selle vanaproua käest ostsin ma veidi rohkem kui kümme aastat tagasi maja, mis nüüd mu vennase jagu on ning oleks äärepealt veel teisegi maja ostnud), on tegu ka Mister B. ja Nutika Naise peaaegu et naabriga. Üllatuslikult ilmusid mehe põuest välja ka poolik rummipudel ning taskust liiter apelsinimahla ning juttu jätkus meie veinipokaalide ning härrasmehe kokteiliklaasi taga eee... ütleme siis lihtsalt, et kauemaks. Teemaks koerad, varahommikune muruniitmine, õunapuud ning muidugi konspiratsiooniteooriad. :)

Muude huvitavate infokildude (nagu näiteks FJB, LKA ja KaPo pikaaegne koostöö, mis kuuldavasti kestis ka läbi kogu nõukaaja ning vahepeal paistis lausa KGB suurimaks sõpruskonnaks muunduvat) hulgas sain ma enda mõningaseks üllatuseks teada, et ma olen Nutika Naise kauakadunud (kadunud arvatavasti lausa sünnist saadik) vend. Noh, asjaolu, et pool tunnikest hiljem olin ma hoopis ta pojaks muundunud, ei ole juba enam märkimisväärne.

Plussid? Kui see just pluss on, siis meile söödeti poolvägisi sisse juba sulavad jäätised, millede ümber olev vahvel oli endiselt mõnusalt krõbe. Miinused? Arvatavasti ei olnud nimetatud härrasmehe abikaasa just väga õnnelik kui see ilma jäätisteta koju jõudis, sest eeldatavasti just nende järgi mees kodust läks.