Mida teha vabariigi sünnipäeval...

... kui sind pole kutsutud presidendi juurde pingviiniks ega isegi mitte sisult riikliku kuid vormilt kohaliku tähtsusega üritustele? Minna kontvõõraks? Nääh... Parem lükata hommikul natuke lumekest, siis poolest päevast haarata kapist mingi pudel (mille sisu osutub olema 50-kraadine ja üllatavalt mõnusa aroomi ning maitsega rummilaadne ollus, mis pärit otse Ungarist - "Casino. From the house of Zwack." - ning mille tootmine pidavat kestma juba pikemat aega, et mitte öelda aastakümneid), siis veel Pirukatädi käest cappuccino-tort ning minna hoopis Lõksu ning improviseerida seal teemal "asutise sünnipäev".

Järgmise paari tunni jooksul õnnestus koguni näha mitu viimast nädalat kadunud olnud Emandat, samuti laekus sinna mõneks ajaks mu vennas ja veidi enne teda isegi Admiral, muudest karvastest ja sulelistest rääkimata. No ja muidugi käis mõned korrad sealt läbi ka mr. B. isiklikult. :)

Kuna ma ei viitsinud eile Scrabble't kaasa vedada, leidsime me riiulites tuustides endale uue mängu, mida mitmel pool maailmas kutsutakse miskipärast 'Othello'ks' ja mida mina tean nõukaajast rohkem nimevariandi 'Reversi' all ning tegime mõned ringid seda. (Kes seda arvutis mängida tahab, siis võib seda teha mitmel pool, kasvõi näiteks siin: Othello.) Peale seda kui ma olin suure vaevaga paar korda mr. B.-d võitnud, läksin ma ilmselt liiga uljaks ning oleks neiu S.-i (kes seda elus üldse esimest korda mängis) käest äärepealt juba poolte nuppude juures pähe saanud. Tükk tegemist oli, et seis laual enda kasuks keerata.

Selline sünnipäev siis. Ei tekkinud isegi kiusatust mõne telepurgi omaniku juurde seda va frakilindude paraadi vaatama minna.