...et isik, kes on oma privaatsuse pärast nii mures, et pahandab teatud blogijatepaariga (kes tõtt-öelda ei ole küll ka minu lemmikud aga see ei puutu praegu teemasse) oma internetis vabalt saada olnud/oleva foto(de) taaskasutuse pärast, jagab ise foorumites ja oma blogides sama lahkelt kõikvõimalikku, kahtlemata delikaatsete isikuandmete alla kuuluvat infot inimeste kohta, kelle kohta ta midagi kuulnud on või kes talle ehk ise midagi usaldanud on. Alates sellest, kes kellega magada armastab ja lõpetades sellega, kes ta töökohta viimasel ajal külastanud on ja kas neil seal ka riided seljas püsisid või mitte. Mina tööandjana teeksin sellest küll mingeid järeldusi.
Ja üks teine tegelane ilmselt kujutab esiteks ette, et ta on ainukordne supermaksimegastaar ning teiseks seda, et sellega, et ta oma hiljutised naljakalt jaburad blogisissekanded ära kustutas, on lugu lõppenud. Ei ole, kullake. Kõik see tekst on endiselt alles nii internetis kui kindlasti ka päris paljude arvutite kõvaketastel. Noh, kasvõi selleks, et mine tea, millal kellegil tekib tahtmine seda sobival hetkel tsiteerida. :)
Lapsukesed, õppige juba ükskord ära, et internet ei ole enam ammu anonüümne ja mis sinna kord juba üles pandud, on seal kusagil saadaval ka siis kui te ise oma pildid-jutud ära kustutate.
10 veebruar 2010
Ilmselt on sümptomaatiline...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
siit loeme välja ainult üht- kadedus
get a life ;)
Jajah, muidugi kadedus, mis siin muud enam...
Kas sa muidu ikka lugesid kah, mida ma kirjutasin? Algul lasete ise jutud-pildid võrku üles ja hiljem halate selle üle, et need seal on. Tsiteerides Nerot: "Fuih!"
Postita kommentaar