Queer Duck

Seoses täispika filmi ilmumisega videoturule (18. juulil 2006), mõne kaasfoorumlase korduvatele nõudmistele, et ma ükskord ometi paneks kuhugi need filmile eelnenud lühimultikad üles ning siinkirjutaja laiskusega seda teha, otsisin ma uuesti võrgust üles koha, kus kõik 20 osa .swf-failidena (st. Macromedia Flash) saadaval. Niisiis, kõik, kes neid näinud pole (või on küll näinud aga vaataksid uuesti), esitlen: "Queer Duck" by Mike Reiss. Enjoy!

http://www.icebox.com/index.php?id=show&showid=s21

Iga episoodi ees oleval pildikesel klikkimisel avaneb vastav klipp. Jutt on ingliskeelne, subtiitreid ega eesti tõlget minule teadaolevalt pole tehtud.



"Queer Duck", mis kunagi ammu, 1999. aastal debüteeris just sealsamas www.icebox.com'i veebilehel, kolis 2002. aastal üle kaabeltelevisiooni ning Showtime näitas neid peale "Queer as Folk'i" USA-versiooni seeriaid. Pärast seda on neid olnud näha mitmel pool mujalgi ja seda on ka ära märgitud, näiteks brittide Channel 4 vaatajad hääletasid selle 100 parima animasarja hulka kuuluvaks. Kas seda ka Eestis näidatud on, ei oska ma oma suht olematu telekavaatamise juures arvata aga kui kellegil on infot, paluks lahkesti teada anda :)

"Pardi" autoriks on Mike Reiss, mees, kes osaline ka Simpsonite juures ja "Part" on esimene TV-s jooksnud multikas, kus homoteema on niivõrd prevaleeriv. Multikates on ju varemgi olnud homotegelasi kuid peaaegu reeglina on siis olnud tegu ekraanil hetkeks vilksatavate kõrvaltegelastega.

Peategelaste hulka kuuluvad lisaks part Queer Duck'ile ta elukaaslane, alligaator Openly Gator, sõbrad Bi Polar Bear ja väga dändilik Oscar Wildcat, lisaks pardi vanemad (kelledest ema elab klassikalises in-denial faasis) ning vähemate tegelastena käib läbi ka mitmeid kuulsusi, näiteks Bob Hope, Jack Nicholson, Cary Grant ja tinglikult võttes isegi Barbra Streisand, kes on pardi ebajumalaks. Parodeeritakse Truman Capote', Ricky Martin'it ja oma jao saab isegi lubrikandi KY tootja. Pluss muidugi tuntud ameerika homofoob, dr. Laura Schlessinger, kellega on pardil tõsist tegemist juba neljandas seerias.

Eesti Post

Täna laekus ühte mu tellitud maili-listidesse humoorikas (ja samas kahetsusväärselt kurb) kirjeldus kuidas üks hea filatelist oli sunnitud Haapsalus vägikaigast vedama kirjade tembeldajatega ja ühel juhul keeldus erikujundusega kalendertemplit käsitsev töötaja tembeldamast kirju, millel margid, mis ei ole just tema käest ostetud. Ehk siis pidi inimene oma kenasti margistatud ümbrikele selle templi saamiseks kindlameelse tädikese käest samas vääringus marke ostma. Ja üks loo puändikestest oli sealjuures see, et tädikesel polnud peale 3.60 markide teisi nominaale müügis ning seega korrektse frankeeringuga kirja-kaarti välismaale poleks üldse olnud võimalikki vormistada.

Paistab, et "Eesti Post" on oma imeväikeseks kokku kuivanud kasumi (vaatasin järgi, eelmine aasta oli kontserni puhaskasum ju ainult mingi närune 39,2 miljonit krooni, vrdl. 29,3 miljonit 2004. aastal) ja paha Sideameti poolt momentaalselt mitte lubatud hinnatõusu juures sunnitud vist oma klienditeenindajaid peetima. Igatahes juhtus eile minuga jälle selline lugu, kus ma sain noomida, et mis kuramuse panderolle ma saata tahan kui panderoll on mõeldud ainult raamatute saatmiseks ja minu tavaümbrikutesse nüüd raamat küll ei mahu ja nii edasi. Laskumata teoreetilisse vaidlusse, et eesti keeleski on ilmunud küllaga raamatuid, mida mahuks B5-ümbrikusse lausa mitu tükki korraga, püüdsin ma tagasihoidlikult apelleerida asjaolule, et tänane panderoll, mida vanasti nimetati natuke selgemalt "trükitööks", on mõeldud ikka trükiste saatmiseks (ka prantsuskeelne tempel "Imprimés", mida nad igale kui viimasele panderollile peale peksavad, tähendab sisuliselt sedasama) ja et postkaardid (mis ümbrikutes tõesti ka olid) on samamoodi trükised aga üldiselt oli see asjatu jutt. Lõpuks tegi tütarlaps teispool letti suure ja kindlasti seadusevastase heateo ning võttis mu saadetised siiski panderollina vastu.

Panderoll on teatavasti kirjast vaid veidi odavam ja eilsel näitel jäi minu kangekaelsuse tõttu Eesti Postil jälle 1.50 (loe: 1 kroon ja 50 senti) saamata. Ja ma trükkisin nende endi kodulehelt välja panderolli definitsiooni ning viin selle täna tütarlapsele. Seal on isegi postkaardid eraldi välja toodud. :)

Ahjaa, aga ehk on hinnatõus seepärast vajalik, et just telliti töötajatele taaskord uued kostüümid, seekord lausa lipsudega ja puha. Kindlasti mõni "Eesti Posti" juthkonnale lähedalseisev moekunstnik ning õmblusfirma omanik tegi need heast südamest ja täiesti tasuta...

Juhuslik ellujäämine

Umbes-täpselt viis sekundit pärast seda kui ma astusin läbi ühe ukseava, kostis selja tagant mürtsatus ja ragin. Ukse kohalt, nelja meetri kõrguselt lae alt oli põrandale sadanud ca meeter korda meeter nelikümmend mõõtudega, raskes tammeraamis õlimaal, mida ma kutsun tinglikult "Kurja vana naise portreeks". Maandudes täpselt nurga peale mis omakorda lõi raami lahtisteks liistudeks. Ma hästi ei taha mõeldagi kui suur auk mu peas praegu oleks kui see maalitud tädike oleks otsustanud oma langevarjuta vabalangemist mõned sekundid varem proovida...

Rainbow flag

Nädalapäevad tagasi Chicagos alanud ja praeguseks juba lõppenud seitsmendate Gay Games'ide avatseremoonial moodustasid kaksteist tuhat sportlast hiiglasliku vikerkaarelipu.




(Fotod pärinevad http://www.windycitytimes.com/ lehelt.)

Mõttetu

Täiesti mõttetu. Ma olen alati rääkinud, et pühapäeval pole mingit mõtet teisel pool seina kükitada ja täna ma tõestasin seda järjekordselt. Läksin kah ainult seepärast, et lolli peaga sai reedel mokaotsast lubatud. Noh, mina oma lubaduse täitsin, mõni teine aga ilmselgelt mitte... Ja kõige jubedam oli see, et une eemalepeletamiseks pidin neli tundi raamatuid sorteerima. Isegi läpakat ei pannud sisse.



Ja kui ma siis pärast spetsiaalselt linna peale läksin, et Tiinaga norida, siis selgus, et hoolimata graafikust teda täna tööl polnud. Nojah, siis ei jäänudki üle muud kui endiselt tigedana toidupoodi marssida kus üks poolpaljas Adonis mingi rohke võõbaga kaetud tibi käevangus enda hästi mõnusalt karvast kõhtu ja rinda demonstreeris. Ja veidi hiljem kassasabas üks teine kutt mind armsalt naeratades tervitas kusjuures mul tõesti pole õrna aimugi, kes ta selline oli. Mitte et mul ta tutvusringkonda kuulumise vastu midagi oleks :) Nuh, vähemalt niipaljugi siis positiivset sellesse päeva.



Õhtul vähendasin taaskord ühe ühiku võrra oma vaatamata DVD-de hunnikut. Seekord siis "Go", lavastajaks Doug Liman ja valmimisaastaks 1999. Ning kuigi korralik meelelahutus, on see kõik juba mitmeid kordi teistes variatsioonides nähtud. Mingeid tugevamat sorti emotsioone ei tekkinud. Häh, neid ei saagi tekkida, sest vastavalt mõningate ringkondade lahkelt levitatavale hinnangule olen ma teatavasti emotsioonitu kalkuleerija. Who cares...



Ah et pildid või? Nuh, need on sestsamast "Go" filmist.

Re-touched cartoon

Animusic

Täiesti geniaalne!!! Või kui tsiteerida Alan Parsons'it, siis "A stunning combination of unique computer animation and bombastic electronic music – very clever stuff!"

Animusic'u ametlik koduleht.
Animusic'u DVD-d Amazonis: Animusic 1, Animusic 2.
Esimese plaadi kõige popim lugu.

Hmmm...

Just juhtusin aknast välja vaatama ja näe! üle-üleaedsete verandal, kus juba suve algusest saati mingid venekeelsed ehitusmehed elavad, on vahetus toimunud. Uued, nooremad ja vähem kõhukad kutid on platsis ning õues on vist taas päris soojaks läinud kuna kutid silkasid jälle ainult bokserite peal veranda ja õue vahet :)

NB! Privaatsuse huvides (ja muidugi ka puhtast kadedusest) illustreerivaks materjaliks fotot ei lisa ;)

Darren Hayes

Esmaspäeval, 17. juulil, tuli oma kodulehel lõplikult kapist välja kunagine Savage Garden'i frontman ja nüüdne edukas sooloartist Darren Dayes. Muuhulgas teatas ta oma avalduses, et 19. juunil abiellus ta Londonis oma boyfriend'iga. OK, et juriidiliselt korrektne olla, siis on tegu ikkagi tsiviilpartnerlusega aga mõte jääb samaks

Kogu pöördumine:

Monday, 17 July 2006
I very rarely make comments about my private life.

But today, as I'm about to begin 6 months in the studio to record what I hope to be the best record of my career, I feel an overwhelming gratitude for the past 10 years of being a performer. Most recently, I've been moving toward a career that is more closely aligned with 'art' than it is 'commerce'. And in keeping on this trajectory - I have become increasingly more emotionally authentic in my music, writing and my relationship to my audience. As so many of you have given me your heart and soul over the past 10 years I thought it only fitting that I too return the respect and inform you of the most significant event in my life.

On June 19th 2006 I married my boyfriend of two years, Richard, in a Civil Partnership ceremony in London.

I can honestly say it was the happiest day of my life.

I feel lucky to live in an era where my relationship can be considered legally legitimate and I commend the UK Government for embracing this very basic Civil Liberty.

I'm proud of who I am, and after what felt like an eternity, I'm finally in a place where my heart is secure and content. And I can finally make sense of all of the searching.

I still maintain the belief that families and relationships are not commodities to be sold off for public consumption. In this regard, I am and will continue to be a public person with a private life.



I have always written songs about human relationships and our journey in life. I've never felt the need to differentiate or speak to a specific part of society. This hasn't changed. I will continue to write songs for everybody and hope that the feelings and thoughts I sing about are universal. Today, as I get on a plane to return to London, my head will be filled with all the future possibilities that I hope to explore musically.

To the people who buy my records, come to my shows and demonstrate on a daily basis their love and support for me and what I do: thank you.

Your overwhelming message to me lately seems to be that you are just glad that I am happy. For this, I am eternally grateful.

To my Mum, Dad, Sister and Brother - thanks for always being so cool and loving me unconditionally.

With love and respect always
Darren Hayes

Vaata ka Darren'i kodulehte.

Tudeng

Pealelõunal helistas sõbrants (st. emand) ning raporteeris, et ta on ametlikult nüüd tudeng. Ja et sisseastumisel olevat kõige kõrgem hinnang antud ühele kompa tööle, mis iseenesest ning täiesti ootamatult oli muutunud etteantud teemast mingiks muuks teemaks ja mille inspiratsiooniallikatena oli mul au koos oma kaasaga olla. Nii et meid on siis nüüd veel ka surematu kunstiteose sisse smugeldatud...

Ma lubasin tõsiselt järele mõelda, kui kalliks see emandal läheb ning mis ühikutes ta tasuma peab hakkama :)

Leke

Hommik algas hirmsa korisemisega mis üldlevinud klishee kohaselt oleks nagu meenutanud tiisikusehaige viimseid hingetõmbeid. Millegipärast tuli see heli aga veeboileri suunast. Kiire (ja asjatu) katse kraanidest vett välja pigistada sundis aknast välja vaatama ning veenduma, et töömehed on end tänavasse matnud. Hiljem selgus, et naabermaja vaid mõned aastad tagasi pandud ühenduslüli linna veetrassiga oli lihtsalt laiali pudisenud. Väga isekas temast.



Kord juba torustikelainel olles otsustasin resoluutselt ka oma juba mõnda aega tilkuvat kraani remontida. Sõitsime vennaga tihendite otsingul pool linna läbi, mingisugused isegi saime aga et need polnud ikkagi päris õiged, siis pole ka segisti täiesti korras. Nuh, vähemalt ei tekita ta mulle hetkel täiendavat veearvet.

Juba mitu nädalat on õhus olnud põnevus, et kas mu kallis päälinnas resideeruv tädike sajab ühel päeval lihtsalt sisse või teatab ta sellest ka ette. Õhtul ta siis ikkagi lõpuks helistas ja ma sain talle edasi anda teate, et enne augusti keskpaika pole minul teda küll kuhugi ööseks horisontaali panna. Ja kuna perekondlik konsiilium oli eelnevalt leidnud, et teistes majades-korterites peale maamaja ei ole üleüldse kohta ning viimatinimetatu prouale ei sobinud, siis jäigi ainus võimalus ta siia majutada. Häh, nagu mul oleks siin ruumi või sobilikke tingimusi. Arrgh!

Jamie O.

Loo algus ulatub aastate taha mil sai Soome TV-st videokassetile salvestatud briti imepoisi kokasaateid vaadatud. Kuigi ta oli vastupidiselt provokatiivsele aliasele oma saadetes vägagi mitte-naked (ei räägi siin pikemalt sellest loost kui ta tõesti alasti oma naisele pulma-aastapäeval midagi köögis kokku üritas keevitada ning end väga ebamugavast kohast ära kõrvetas...), oli teda ikkagi mõnus vaadata ning üht-teist kõrva tahagi panna.

Vahepeal möödunud aja jooksul soetasin ka mõned ta raamatud ja paari kuu eest ostsin odavast väljamüügist DVD "Jamie Oliver : Happy Days Tour Live!". Ühest küljest ma imestasin jätkuvalt, et kuidas on võimalik suur saal täita tuhandete inimestega, kes selle lõbu eest ka kallist raha maksavad - krt, isegi kõik rõdud olid publikust pungil - ja seda ainult selleks, et nad oma binoklitega näeksid ühte pisikest mehikest seal kaugel-kaugel laval toiduga sebimas. Ja teisest küljest oli pärast selle show' läbivaatamist ka selge, et Jamie ei ole oma aastatetagusest sarmist midagi kaotanud. Tuulispasana laval ringi tuiskav kokapoiss oli endiselt efektne ja lisaks veel hääd sööki valmistav.

Niisiis viis üks asi teiseni ning paari nädala eest tellisin veel kolm DVD-d ja täna jõudsid need ka kohale. Sealjuures on neil sääl udusel Albionil pakkimisel vist kastid sassi läinud, sest üks plaat, "Jamie's kitchen" paistab lausa ta originaalautogrammi kandvat. Selline ootamatu boonus siis :)

Jamie ametlik kodukas on siin: www.jamieoliver.com

Ö(ö)sel

Kapaga näitemänge, kontserte ning muudmasti kultuurat. Kõik kokku ühisnimetuse "Teater ö(ö)sel" all. Päeval ja ööl. Ja ikka Öseli saarel! No OK, üht-teist jagus ka vähema ümbermõõduga saartele.



Üllatavalt tugevate homo-allusioonidega repertuaar. Alates klassikalisest lasteloost "Sinine kutsikas" (mille järgi N. Liidus tehtud multifilm "Taevakarva kutsu" muutus ju omamoodi põrandaaluse homoliikumise sümboliks) kuni pühapäeva-öise agit-propaganda "etenduseni" milles pidevalt kordus meessoost, ennast laval lahti riietava eesskandeerija hüpnootiline motiiv "Edgar, jäta Vilja maha ja hakkame koos elama!" pluss jutt spermapoistest ja muust sellisest. Nojah. Ja sinna juurde Kreutzwaldi (pildil Viljandi Kultuurikolledzhi "Kilplased"), Lermontovi ja teisi.

Lisaks veel see, et ma pole kusagil mujal Eestis senini näinud nii palju kuttide paare, küll üksteise käevangus, küll kenasti käest kinni jalutamas ning lausa tänaval suudlemas. Päeva jooksul kokku oma kümmekond paari. Ja keegi ei loopinud kividega. Lahe.

Aga et asi liiga roosiline poleks, siis kui me oma pisikese kambaga südaöö paiku ühes välikohvikus istusime, siis hakkas kõrvallauas mingi purjus jorss lambist eriti räiget homofoobset jura suust välja ajama...

Vihm ja antigravitatsioon

Unine ja vihmane päev. Mis kuidagimoodi viis selleni, et täiesti plaaniväliselt sai keset päeva tundide kaupa punast veini joodud. Natuke ajasin ka vahepeal raamaturiiuleid segamini. Järjekordselt! Muidugi toimus see kõik uue ja parema "süsteemi" loomise sildi all.

Lappasin ka oma eelmisel nädalavahetusel tehtud pilte ja ühe foto juures imestan jätkuvalt, et kuidas mõne inimese juures loodusseadused ei kehti. No mis kuramuse nipiga need püksid tal ülal püsivad? Ons need alukate külge õmmeldud või on ta oma teksadele sissepoole lisanud butt-plugi?

"I think I feel a song coming on"

Vaatasin täna siis lõpuks Will & Grace'i viimase osa ära. Eelnevalt vist pea eranditult kiitvaid vastukajasid kuulnuna-lugenuna oli eelhäälestus seeria suhtes positiivne aga mida minut edasi ma vaatasin, seda vähem ma sellest arvama hakkasin. No ma saan aru, et "ainult" kaheksa aastat ekraanil jooksnud sarja viimases osas taheti ära näidata kõik asjad, mis järgmise kahekümne aasta jooksul juhtuvad aga no andeks, see ei ole teil mingi kuramuse Dünastia! Ja kui Jacki ning Kareni eputamised välja jätta, siis ei olnud see isegi enam eriti naljakas. Päh!

Tõelise rahamasinana on see viimane episood juba tükk aega muide ka DVD-l müügis. Soovi korral osta kasvõi siit: www.amazon.com

Kuulujuttude loomine

Postkontor. Seisan kassa juures ja märkan kõrvalkassale lähenevat vana semu, keda pole oma sada aastat näinud. Või no mingi viis-kuus aastat kindlasti. Satume pläkutama ja mingit hetkel adun kuidas teine äkki võpatab ning ka tütarlaps teispool letti tõstab hetkeks silmad. Siis jõuab mulle kohale, et ma olin suht suvalise jutu sees (lõõpisime parajasti pensionisammaste üle) teda valjuhäälselt "kallikeseks" tituleerinud. Nojah, polegi ammu enda kohta uusi kõlakaid kuulnud, eks nüüd siis kuuleb kuidas ja mismoodi mind isand U.-ga paari pannakse.

Ja kui ma seda lugu pärast messeris edasi rääkisin, siis (vastavalt kohalviibinud spiooni ettekandele) oli mul kaasa teatanud, et TEDA polevat ma kunagi postkontoris kallikeseks kutsunud, visanud pea selga ning toast demonstratiivselt välja marssinud. No on mees, ma ütlen! :D

Ahvatlused

Jälle ahvatlevad. Seekord siis Finnair oma odavate pakkumistega. Äärepealt oleks piletid Budapesti ära ostnud aga siis tuli mõistus koju. Vähemalt korraks. Aga noh, ega seda vist kauaks pole...

Sebisin eelnevalt natuke linna peal ringi ja imestasin, et kas kusagil on taas mõni jõuline reklaamikampaania alanud? Vähemalt kuus soliidses eas prouat tuli erinevate tänavanurkade peal vastu, kõigil näpus Chill Out kolmeliitrised pakiveinid. Ja tont teab palju veel neid oli, kes paki kohe kilekotti või autosse toppinud olid. Ning siis astusin ettevaatamatult Rae-poodi ja sealt väljudes oli ka minul loomulikult täpselt samasuguse pappkarp näpu otsas ning et asja veelgi hullemaks ajada, tegin pärast veel mitmele inimesele propagandat, et igatahes tasub sellise hinnaga seda veini osta. Ja mitte keegi kurat ei kavatsegi mulle selle raske reklaamitöö eest maksta. Uh!

Eilsed uudised

Paar eelmise nädala jooksul laekunud uudisnuppu.

-----



Idaho osariigis protesteeris üks mees (kes juhib järjekordset "lastevanemate grupikest", mis taotleb teatud raamatute keelustamist) Nampa kohalikus raamatukogus ühe raamatu laenutamise vastu. Meilgi Apollos müügil olnud "The joy of gay sex" on see isand Randy Jackson'ile peavalu tekitav trükis, mille eemaldamiseks raamatukogu riiulitelt ta esitas taotluse juba varem. Juunis oli kaebus arutlusel ka raamatukogu nõukogus, kes otsustas häältega 3-1, et raamat jääb riiulisse kuid see asetatakse kõrgematele lauditele ja töötajad teevad rutiinset kontrolli, et see ei vedeleks lastele kättesaadavates kohtades.

Jackson ei olnud sellise otsusega rahul ja laenutas nimetatud raamatu koju, teatades samas, et tal pole kavatsustki seda tagastada. Seni pole veel otsustatud, kas raamatukogu plaanib Jacksonit tagastamata raamatu eest trahvida ja/või kas nad muretsevad raamatukogusse asenduseksemplari.

-----

Associated Pressi teatel on poole aasta jooksul Suurbritannias oma suhte registreerinud peaaegu 7000 gay- ja lesbipaari, neist umbes 2/3 on mehed. 21. detsembril 2005.a. võimalikuks saanud tsiviilpartnerlusena registreerimist on seni kasutanud 6516 paari Inglismaalt ja Wales'ist (neist 1901 tegid seda kohe esimese kümne päeva jooksul) ja umbes 350 paari Šotimaalt.

Over the hills and far away

19. juuni hommikul Brnost alguse saanud reis jätkus läbi Austria. Üsna varakult ehmatasid bussijuhid meid uudisega mootori tervisliku seisundi võimalikust halvenemisest kuid paaritunnine peatus Viini äärelinnas asuvas bussidele spetsialiseerunud teeninduses selgitas välja, et näidikute hulluks minemist põhjustas palju lihtsam viga ja see sai ka sealsamas enam-vähem paari poldi pingutamisega likvideeritud.

Ning siis Alpid. Lõputud kurud, kilomeetrite pikkused sillad ja veel pikemad tunnelid ning iga järjekordse teekäänu tagant paistavad uued hingematvad vaated mägedele. iPod'is juhtus parajasti mängima Yes ja ühel eriti uhkel lõigul nagu tellitult "Close to the edge".



Jah, Roger Deani loodud ulmeline maastik on Alpide reaalsusest erinev kuid ometi on seal see "midagi", see mingisugune majesteetlikkus mis on alati ka mägede pärisosaks. Ning eriti veel sümbioosis Yes'i muusikaga. See oli taaskord üks sellistest kirjeldamatutest kogemustest mil muusika ja kogu ümbritsev maailm sulandusid ühte ning muutusid täiesti uueks kvaliteediks. Midagi, mida mul on seni õnnestunud vaid loetud kordadel kogeda.

Kord juba mägedest üle, jõudsime oma seekordsesse sihtpunkti, Aadria mere rannikul asuvasse kämpingusse tükk aega üle südaöö.

Jared Leto

Näitleja ja muusik Jared Leto tekitas eelmisel nädalal meelelahutustööstuses pisikese tormi, tulles ühes intervjuus kapist välja. Promodes oma bändi 30 Seconds To Mars uut, kriitikute poolt maatasa tehtud albumit, kirjutas ta AOL Music'ule online-intervjuud andes muuhulgas: "I'm gay ... as a goose."

Pärast intervjuu avaldamist võtsid Leto agendid kiiresti AOL'iga kontakti ning Jared tegi avalduse, milles lükkas varem öeldu ümber, väites, et ta ei ole gay ning ta coming out'i ei tuleks võtta tõsiselt. Ka ta pressiesindaja Robin Baum saatis laiali täiendava avalduse, et "Jared was kidding".



Seda, kas tegu oli staarihakatise ettevaatamatu ja stuudiobossidega kooskõlastamata avaldusega, iga hinna eest meediasse saamise sooviga või millegi muuga, peab vist igaüks ise otsustama.

Jared Leto paari tosina filmirolli seast on meil vast tuntumad "Panic room'i" Junior ning "Alexander'i" Hephaistion ehk Aleksandri sõber ja armastatu.

Matt Goss

Oli kunagi kaheksakümnendate lõpus selline bänd nagu Bros. Kaks venda, Luke ja Matt Goss ning keski kolmas kutt, kes küll sealt üsna kiiresti jalga lasi. Ja ega Bros. ka vendade duona just kaua enam koos püsinud ning peale seda oli Gossidest kuulda peamiselt seoses järjekordsete glamuursete pidude külalisteks olemise ning igatsorti skandaalikestega. Ja viimastel aastatel enam isegi mitte seda... Ja täna avastasin täiesti juhuslikult, et omaaegne blond südametemurdja Matt on teinud 2004. aasta suvel comebacki. Õhinal sai teist taga ajama hakatud aga isegi hoolimata ülipositiivsest eelhäälestusest lõppes kõik paraja pettumusega. No ei meeldi, kohe üldse ei meeldi. Või õigem oleks öelda, et jätab absoluutselt ükskõikseks.

Et siis selline kurb lugu noorepõlve unelmate mehe langemisest isiklikul väärtusskaalal :)

Aga Bros.i vanu hitte kuulan ma hääl meelel ometigi ka edaspidi. Ja et mõnedele ka see uuem muusika siiski meeldida võiks, siis siin ka link Matti kodulehele:

http://www.matt-goss.com/
---
edit (11.07.2008) - Ülalmainitud koduleht on mingil ajal läinud kõige kaduva teed...

Uus aasta?

Et siis uus aasta või? Hmm... ausalt öelda pole juba aastaid sellist täiesti emotsioonidevaba aastalõppu olnud. Aga noh, igatahes hääd ja uut kõigile neile, kellele see korda peaks minema ;)

Switching / Ümberlülitus

Kõik, aitab ingliskeelsest blogist siinses keskkonnas. Kustutasin osa varasematest asjadest ära ja lülisin end siin eesti keele peale ringi. Eks näis, kauaks :)
---
Uus tase telefonimüüjate seas. Helistab anonüümne tädike, vuristab ette mingi segase lause, stiilis olen ajakirjast blah-blah-blah, meil sooduspakkumine, aastatellimus vaid x krooni jne. Ta esimese hingetõmbepausi ajal saan ma vahele pista oma traditsioonilise, et tänan väga aga kardetavasti raiskab ta lihtsalt oma aega ning mul ei ole plaaniski midagi telefonireklaami peale ostma hakata. Mille peale tavapärase vabanduse (või kerge lõõbi, sõltub teises otsas olevast inimesest) ning kõige parema soovimise asemel nähvab tädike mulle, et siis ta rohkem ei kavatse seda oma aega minu peale küll raisata. Ning virutab toru hargile. Selline suhtumine oli igatahes uudne ja huvitav :D

ancientboy's blog

Hah, interesting. I just found out, after months not checking this very informative blog of mine, that somehow and suddenly the internet is filled with lot of other "ancientboys"... Be aware, that these are all fake, the only and original one is me! :)

Fourth of July...

...on mitte ainult Ameerika Ühendriikide Iseseisvuspäev vaid ka ühe hää sõbrantsi sünnipäev. Kui varasematel aastatel on sel puhul toimunud mitmesuguseid üritusi nagu grillipäev, kuuriläbu või galeriiõhtu, siis tänavu sai vahendite olemasolul (mu vennas ostis nimelt koos paari kompanjoniga vahepeal jahi) väikese seltskonnaga merele mindud.



Ausalt, üle väga pika aja üks õhtu kus kõik oli viimasepeal: seltskond, ilm, loodus ja misiganes.