Ma olen aastatega endale igasuguste lolluste vastu piisavalt paksu naha kasvatanud ja tavaliselt meeldib mulle arvata, et neid asju, millega mind tõsiselt närvi ajada annab, on siin ilmas ikka väga vähe alles jäänud. Nagu täna (taaskord) selgus, on üheks selliseks asjaks kallite kaasliiklejate idiootsus. Juhtusin nimelt lugema ühe Delfi artikli kommentaare ja natukene iseendalegi üllatuseks vihastasin kapitaalselt.
Rooli taga olen ma aastate jooksul veetnud paarsada tuhat kilomeetrit (sellest enamiku küll juba aastatel 1991-1998) ehk oluliselt rohkem kui enamik tänaseid kiljujaid ja olles omal ajal Eesti kümneid kordi risti ja põiki läbi sõitnud, võin ma rahulikult kinnitada, et selliseid hulle kamikaze'sid kui tänapäeva teedel, vanasti ei olnud. Paari aasta eest Pärnust Tartusse roolides kohtusin kahe juhiga, kellelt oleks tulnud momentaalselt ja igaveseks load ära võtta, samal suvel kodulinnas jalgrattaga Selverisse sõites oli umbes kahekilomeetrisel lõigul vähemalt viis nn. "autojuhtide" poolt tekitatud ohtlikku olukorda ning mitte väga ammu pärastlõunasel ajal Tartust Tallinna sõites, mil ma olin jätkuvalt otsustanud sõita täpselt liikluseeskirjade järgi (ehk siis spidomeetri järgi) jõudsin ma hädavaevu ühte möödasõitu tegema asudes tagasi oma ritta pöörata kui ootamatult tekkis tahavaatepeeglisse mingi astronoomilise kiirusega lähenev (ja hetk hiljem mööda lendav) neljarattaline objekt. Mul oli pardal veel kaks inimest ja see oli praeguseks eelviimane kord kui ma pidin hoo kõvasti maha võtma, et oma võdisema hakanud põlvi taas töökorda saada. Seni viimane kord võdistada oli muide tänavu ise kaasreisijana ühes autos istudes, mil jaburalt suurel kiirusel kurvi sisenedes vibama hakanud ja vastassuunavööndisse sattunud automobiil oli paari sekundi kaugusel laupkokkupõrkest. Hoolimata kallist masinast ei olnud mul mingit tahtmist järele proovida, kas sellises situatsioonis on turvavahenditest mingit kasu ja kas ma saan kohe surma või leian end hetk hiljem kaelamurruga lääbakil lamamas... Seekord läks siiski õnneks ja auto jõudis tagasi oma teepoolele tõmmata ning seal ka püsida seni kuni vastutulev auto mööda tuhises.
Veelkord. Piirkiirus ei tähenda kohustust nii kiiresti (ja reaalsuses veelgi kiiremini, sest "spidomeeter näitab ju alati vähem!!!") sõita. Piirkiirus märgib maksimaalset lubatud kiirust. Igasugustelt tegelastelt, kes seletavad, et nemad sõidavad GPSi järgi (sest spidokas valetavat) või et nende Kanadas elava vanatädi kass saadab neile telepaatilisel teel sõnumeid, mida tõlgendades saab juht teada kui sügavale ta gaasipedaali vajutada võib, on lihtlabased kurjategijad. Ka ei ole oma sõiduoskuste realistlik hindamine ning senikaua aeglasemalt sõitmine kuni lõpuks autotunnetus külge hakkab, miskitmoodi liikluseeskirja vastane. Ma võin 90-ne alas rahulikult ka 30-ga sõita ja ei riku mingit reeglit. Muide, sel ajal kui mina load sain, oli olemas väga konkreetne märk, mis teatud (ja seda üliharvadel! - igatahes ei mäleta mina küll, et ma seda kusagil päriselus kunagi näinud oleks) juhtudel keelas sõitmast aeglasemalt kui märgil näidatud number. Ma ei viitsi praegu kontrollida aga isegi juhul kui sellist märki enam ei ole, ei ole kindlasti eeskirjadesse viidud sisse ka nõuet, et maksimaalne lubatud tuleb tõlgendada minimaalseks lubatud sõidukiiruseks.
Nendelt sitapeadelt, kellel on liikluseeskirjadest jäänud meelde vaid kontekstist välja kistud fraasid stiilis "põhjendamatult aeglane sõit on keelatud" ja kes oma "õigust" pidevalt mölisedes taga nõuavad, peaks päevapealt load ära võtma.
Teine asi, mida praegusel ajal ilmselt autokoolides enam ei õpetata, on piisava pikivahe hoidmine. Asulavälistel teedel on minimaalse ohutu pikivahe rusikareegel väljendatav valemiga "sõidukiirus kilomeetrites võrdub pikivahe meetrites". Ja sealjuures mida suuremaks läheb kiirus, seda suurem peaks olema ka pikivahe. Tuletaks siinkohal näiteks meelde kunagisest nõukaajast pärit ja tookord laialt kajastatud õnnetuse, kus kamp noori inimesi lubatust "vaid" poolsada kilomeetrit suurema tunnikiirusega bambusesse kihutades surma said ning millest on mulle igaveseks pähe kulunud imelihtne matemaatika: kiirusel 140 km/h liikuv sõiduvahend läbib 1 sekundiga 40 meetrit. Ühe sekundiga ei jõua otse eessõitja tagumikus kükitava sõiduki juht piduripedaali sageli isegi vajutama hakata.
Suur osa õnnetusi ongi ju lisaks hüsteerilistele roolikeerajatele tingitud elementaarsete füüsikareeglite eiramisest ja teiste seas oli üheks selliseks näiteks kasvõi kurikuulsa Joosep Laiksoo paljukajastatud surmasõit. Fakt on, et kui vastutulijad oleksid hoidnud piisavat pikivahet, oleks selles avariis tõenäoliselt üks laip vähem olnud. Mis iseenesest muidugi ei vähenda kröömikestki tahtlikust seaduserikkujast nagamanni osa ses surmarallis.
Sõitsin sügisel liinibussiga Tallinnast koju ja sattusin olude sunnil istuma toolile, millest oli ilusasti näha bussi armatuurlaud. Ning ühel hetkel läks bussijuht lolliks ja otsustas eesliikuvale järelkäruga täiskoormaga rekkale sõna otseses mõttes sappa istuda. Ilmselt selleks, et kurvilisel teel, kus pidevalt autod vastu uhavad, üritada sellest mööda minna. Lõpuks oli pikivahe silmaga hinnates maksimaalselt kümmekond meetrit ja ees kimas mitukümmend tonni kaaluv monstrum, mille ees omakorda teine samasugune. Ja bussi spidomeeter näitas kiiruseks veidi üle saja kilomeetri tunnis... Ühelt poolt võiks ju muidugi mõelda, et kui juba professionaalne ja pika staažiga juht niimoodi käitub, mida siis veel tahta värskelt load saanud "autojuhtidest" aga isegi selline mõte ei vähenda kellegi seaduserikkumiste kaalu. Lisaks sellele, et see kuradi juht lubatud sõidukiirust ületas ja terve bussitäie inimeste elud ohtu pani (oleks piisanud ükskõik millise juhi väikesest apsakast või lihtsalt rekka järsust pidurdamisest kui me oleks sel seljas olnud), ei saanud ta loomulikult ka mingit möödasõitu tehtud. Inimene, kes sõidab seda teed igapäevaselt, peab teadma, et selles lõigus on möödasõit sisuliselt võimatu (eriti veel kui ees kaks topeltpikka ja niigi veidi rohkem kui lubatud kiirusega kimavat veoautot) aga muidugi ei seganud see teda natuke aega macho olemast. Jällegi, seekord läks õnneks ja need on vaid üksikud näited mu oma kogemustest...
Tagasi tulles alguse juurde. Selsamal tänasel päeval sattusin üle pika aja ratesse ja nagu sellele loole tellitult juhtusin ühe noorsandi kontole, kes oma fotogaleriis mälestas suhteliselt hiljuti autoavariis surma saanud sõpra. Jah, fotode järgi otsustades oli tore ja lõbus sell. Kurva koomika valdkonda kuulub aga fakt, et needsamad tegelased, kes seal halasid oma "ebaõiglaselt" noorelt surma saanud sõbra üle, ülistasid vaid mõned hiireklikid eemal oma tuunitud pannautosid ja nendega "niipalju-kui-torust-tuleb" ringi uhamist. Unustamata seejuures maapõhja kirumast neid pedesid, kes julgevad samal maanteel, kus nemad oma asju ajavad, 110 kilomeetrit tunnis liikudes jalus koperdada. Jumala eest, hoolimata oma õelusest ja vastikusest ma ei ole üldiselt vägivaldne inimene aga selliste idiootide puhul olen ma üsna lähedal mõttele, et kui sellised sitapead liiklusest igaveseks kaoks (iseenesestmõistetavalt ilma teisi kaasa võtmata), oleks kõigil rahulikum ja turvalisem elu. Unistada, et sellistel tegelastel ootamatult mõistus pähe tuleks, oleks ilmselgelt palju tahetud*, niisiis jääb üle loota vaid loodusliku valiku ja majandussurutise peale.
-----
* Kurb näide aastate eest, et mitte öelda lausa eelmisest aastatuhandest. Hakkas siis üks öö läbi pummeldanud hilisteismeliste seltskond maakohas asunud ajaveetmiskohast ühe autoga järgmise sihtpunkti poole sõitma. Ja jõudis õnnelikult peaaegu kohale. Peaaegu seepärast, et vaid loetud meetrid enne sihtpunkti, kus tee tegi põldude vahel lauge kaare, suutis osav autojuht üsna väikese (väidetavalt 60 km/h) kiiruse pealt teelt välja keerata. Kõik said veidike kloppida aga suuremat häda polnud nagu kellegil ja kui nad olid natuke kortsus masinast oma sinikate üle naerdes välja roninud selgus lõpuks, et üks kutt on puudu. Ta leiti mõned meetrid eemalt, lähikonnas kasvava ainsa puu alt, kuhu ta autost välja lennanud oli. On saatuse iroonia, et kogu seltskonna kõige kainem kuju momentaalselt surma sai. See oli vist esimene kord kui ma tol hommikul sõnumitoojalt juhtunust kuuldes mõtlesin sellele kui palju võib tõde olla fraasis "only the good die young"...
Sama mees, kes tookord roolis oli, jäi minu teada hiljem veel vähemalt kaks korda purjus peaga autot juhtides võmmidele vahele. Mis tast praeguseks saanud on, ei tea ja ausalt öelda ei tahagi teada. Ma ainult loodan, et ta on ülejäänud ühiskonnast isoleeritud.
16 aprill 2009
Sõidukiirusest ja pikivahest liikluses
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
8 kommentaari:
Jumalast õige jutt.
Näide eilsest hommikust.
Sõidame naisega linna... kümmekond kilomeetrit enne linna surub miski Opel Kadett meist hambad tangis juhiga mööda... kadedad me pole, lubame kenasti... ise küll arusaamatuses, et miks tal seda vaja, sest meie kiirus on 80–90 ja meist sadakond meetrit eespool sõidab sama kiirusega suur ja tühi metsaveoauto...
OK, Opel sai mööda ja praktiliselt linna piirini sõitis ta kleebitult selle rekka pees... pikivaheks 10–20 meetrit... pidevalt pidurdades ja püüdes mööda minna... lõpuks rekkajuht halastas ja näitas, et mingu mööda... kuid Opelil polnud õiget minekut ja tal võttis see möödumine sedavõrd kaua aega, et vastassuunast saabus pimedast kurvist maastur ja lähimalt ristmikult keeras teele teine rekka... õnnetu Opel jäi siis nende kolme vahele karpi... ja manöövri lõpp oli suht närviline...
Mida see Opeli juht saavutas? Jõudis ringteele umbes 200 meetrit enne meid ja sai vähemalt 5–6 kilomeetrit närvilist passimist rekka sabas. OK, pääses «häbist», et peaks sõitma naisterahva juhitud vahtralehega maasturi järel.
Mina olen üks neist, kes sõidab vaba tee korral 90-93km/h.. kiirusenumbreid tean tee ääres olevate automaatsete mõõtetahvlite ja telefoni GPS järgi, spidomeeter näitab 3-5km/h vähem. Mind ei sega, kui keegi teine ka hea tee ja nähtavuse korral 80km/h või 100km/h sõidab, peaasi, et ta ei tekitaks ohtlikke või närvilisi olukordi.
Kolm asja, mis mind paljude juhtide sõidustiili ärritavad:
1) Möödasõit pole kohustuslik manööver - s.t. sa EI PEA iga hinna eest peaaegu sama kiiresti liikuvast autost mööda pressima, kui asjaolud ei luba.
2) Kui otsustad siiski, et on vaja mööda sõita, siis SÕIDA võimalusel mööda. Kui võimalust tüki aja jooksul ei teki, JÄTA PIKIVAHE.
Mitmeautoline 20km järjest 2m kaugusel eesolija sabas sõitev ja "möödasõiduvõimalust" ootav kolonn on ohtlik.
3) Ole hea, sõida tihedama liiklusega teedel enam-vähem ühtlase kiirusega. Tartu maanteel reede õhtul 70-95km/h kiirendav ja siis jälle aeglustav juht tekitab mõttetuid tõmblemisi kümne(te)s taga sõitjate jaoks. Olgugi, et ta võib endale vastu rinda taguda ja öelda, et tal on TÄIELIK ÕIGUS nii sõita.
Kui kurjategijad, siis kurjategijad ehk kurjategijad on siis kõik LE rikkujad.
Suurim piirkiirus kehtestatakse selleks, et tekitada ühtlane liiklusvool. Eeldatakse et sellel maanteel sõitjad võiksid sõita X km/h. Seda, et just nõnda LE järgi eeldatakse, leiab kinnitust just LE-st. LE kohustab piirkiirusest aeglasemalt sõitvat juhti mööda laskma endast kiiremad(loomulikult kuni lubatud piirkiiruse piires) sõitjad ning kui see muidu pole võimalik, siis teeääres kasvõi peatuma. Kes seda nõuet ei täida ON täpselt samuti kurjategijad.
LE sätestab piirkiiruse ega maini kuskil, et see peaks olema spidomeetri näit, vaid silmas peetakse just nimelt tegelikku kiirust.
Kes, ei tea, et spidomeetrid valetavad on lihtsalt võhik selles küsimuses. Spidomeetrid pannakse lausa standardiga ülespoole valetama. Siinkohale jätame rehvimõõtudest tulevad kõikumised isegi arvestamata. Samuti pannakse ülespoole valetama ka maanteeäärsed mõõdiktablood. Kui ei ole mingil põhjusel soovi seda tõsiasja uskuda, siis võiks ühendust võtta LE ühe koostaja J. Piritaga.
Nii-siis ei saa LE vaid osaliselt järgida ja endale ebasobivate kohtade täitjate suhtes kasutada sõna 'sitapea'.
Kõige ülejäänuga olen nõus.
Anonüümne. Sellist jura ma silmas pidasingi. Muide, julgeks siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et eeldatava sõidukiiruse juures on rõhk sõnal "võiksid", mitte et see oleks kohustuslik. Ma ei mäleta, et kusagil oleks liikluseeskirjades kirjas kohustus jõuda punktist A punkti B ühtlase kiirusega X km/h. Teine märksõna on "piirkiirus". Ehk nagu ma ka ülal kirjutasin, on see maksimaalne lubatud kiirus, mitte see, mida kodanik Anonüümne tahab teha kohustuslikuks liiklemiskiiruseks. ka neile, kes hea meelega sõidaksid aeglasemalt ja sellevõrra enda ning teiste jaoks ohutumalt. Jutt aeglasest sõidust kui liikluohtliku olukorra tekitajast on möla. Minu mäletamist mööda paneb seadusandlus hoopis korduvalt südamele, et juhid valiksid oma oskustele sobiva sõidukiiruse ja kui ka tekib mõne end ebakindlalt tundva juhi (ja oleks ju ideaalne kui kõik sellised juhid ka endale seda tunnistada julgeks ning sellevõrra oma liikumiskiirust allapoole korrigeeriksid) taha mõneks ajaks kolonn, siis kõikide juhtide mõistlikkuse (räme naer saalis...) juures ei juhtu mõni minut hiljem sihtkohta jõudmisest ka mingit häda. Aga ei, nagu ka ulmeguru kirjutas, alati on mingid rallipeded, kellel on vaja idiootseid manöövreid sooritada. Ja siis on muidugi veel need, kes selliseid tegelasi õigustada üritavad.
Vahel ma mõtlen, et Eestis on kaugelt liiga vähe autosid. Oleks neid piisavalt, oleks Eesti kaetud ühtlaste ummikutega ja keegi ei saaksi üle 10 km/h sõita. Ning surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi jääks hoobilt vähemaks.
Jutt erinevate vidinate "valetama panemisest" on demagoogia ka sel juhul kui see alati nii oleks. Aga ei ole. Mul oli kunagi au sõita värskelt poest tulnud masinaga, mille spidokas valetas 20 kilomeetrit allapoole. Ehk spidomeetri järgi 90-ga sõites oli tegelikult rauas 110 km/h. Ja seda fakti ei oleks suutnud isegi austet herr Pirita ümber lükata.
Aga hää küll, kui ka eeldada, et kõik spidokad valetavad ühtemoodi ülespoole, siis ei juhtu ju sellest mitte midagi kui kõik sõidakski 5-10 km/h aeglasemalt. Lihtsalt liiklus oleks selle võrra veidi ohutum.
Ma arvan, et polegi vaja obsessida selle viimase +-5km/h pärast (ühed sõimavad 85km/h liiklejaid, teised 95km/h liiklejaid).
Vaja on maanteel mõistlikkust ja respekti üles näidata - hoida piisavalt pikka vahet, teha möödasõite ainult siis, kui saab või lasta enda taha kogunenud kolonn mööda. Lihtne!
Me keskendume liialt kurtmisele, et kõik peaksid sõitma sama kiiresti kui mina, selmet aktsepteerida, et ilmselt jäävad autod niikaua erineva kiirusega sõitma, kui inimesed neid roolivad.
Põmst mõned vahvad liiklejad proovivad ikka pugeda §128 1), §134 ja eelkõige §136 taha, seejuures inisedes, et kõik muud sõidukiiruse mõõtmisvahendid "valetavad" va nende GPS.
Samas §123 unustatakse justkui ära.
Ummikute aeg tuleb, aga mõneti on see juba ka käes.
Ma ei saa aru, miks üritatakse mulle sõnu suhu panna!? Kui ma kirjutan 'eeldatakse', siis ma ei kirjuta 'kohustatakse'. See on lihtsalt eeldus, et kui piirkiirus on 90, siis ka eeldatakse, et enamus massist sõidab sellise kiirusega. Ka seda seisukohta on liiklusspetsialistid rõhutanud. Näiteks ka kiirtee on mõeldud kiireks sõitmiseks (sa ei pea nüüd hakkama kirjutama, kuidas meil ei ole kiirteid). Aga 90km/h piirkiirusega tee on mõeldud kiiremaks sõiduks, kui 30km/h piirkiirusega ala. Seega on eeldused ju täitsa olemas.
Ma olen küll näinud pidevalt, kuidas on sõitjaid, kes heades teeoludes (sirge tee, hea nähtavus, kuiv asfalt, tühi tee) sõidavad totaalselt aeglaselt ja absoluutselt ei tee välja tema taha kogunenud kolonnist. Ei ole ju põhjendatud! Nagu ei ole ka põhjendatud piirkiiruse ületamine.
On ka tegelasi kes sõidavad koguaeg ~70km/h, seda nii 110, 100, 90, 50km/h piirkiiruse alas. Näen selliseid aina rohkem ja rohkem. 90 alas 90-ga sõitmine on vähemmõrtsukalik, kui 50 alas, asulas (taamal ülekäigurada) 70-ga sõitmine.
Mind ei köida möödasõit ja kiiruse ületamisega nagu ka ei tegele, aga ma ei leia, et ma peaksin põhjendamatult 90 alas 70-ga sõitma.
Räägite kuidas üritatakse vaid mõnesid liikluseeskirja § järgida ja teisi eiratakse - te teete oma jutus ju täpselt sama.
Ah jaa. GPS pole ka kuigivõrd täpne mõõduvahend. Vähemalt mitte sellisel tasandil nagu ta tavatarbija käes on.
Seda ma ju räägingi, et eeldus ei saa kedagi millekski kohustada.
Muidugi võid sa 90 alas rahulikult 90-ga sõita aga kui sulle jääb ette 70-ga sõitev masin, siis ei sul ka mingit õigust hakata nõudma, et ka tema PEAB 90-ga sõitma. Ei pea, ainus asi, mida ta peab tegema, on valima oma oskustele sobiliku sõidukiiruse ja ka ideaalsed teeolud ei anna mingit põhjust teda hukka mõista kui ta valik on liigelda just 70 kilomeetrise tunnikiirusega. Tõenäoliselt on ta aeglasem sõit samamoodi põhjendatud (vähene sõidukogemus, ebakindlus meie hullumeelses liikluses vms) nagu sinu suurem sõidukiirus. Sundides seda 70-ga sõitvat juhti gaasipedaali põhja vajutama on rasked õnnetused palju kergemad tulema.
Postita kommentaar