The butterfly effect (Liblikaefekt)

Juba rohkem kui kuu aega on mu vaatamata filmide seas olnud üks ketas, mida ma olen kohe-kohe masinasse panemas aga kuni eilseni oli see tegemata. Nimelt kinkis mu homme fatale mulle DVD ühe oma lemmikfilmiga "The butterfly effect" (Thanks, T.! :) ) ja kuna see oli mul nägemata, siis eilne öö möödus filminduse järelaitamistundide tähe all.

Evan Treborn (Ashton Kutcher) mäletab oma poisipõlvest ainult üksikuid hetki, kõik ülejäänu näib olevat kadunud otsekui musta auku täis kohutavaid sündmusi, mis on rikkunud tema ja ta sõprade elu. Lugedes nüüd tudengina üht lapsepõlves peetud päevikutest, leiab Evan end korraga minevikust. Järeldades, et see oli võimalik tänu päevikule, otsustab ta minna ajas tagasi, et muuta asjade käiku ning säästa oma sõpru ja oma armastatud Kayleigh't (Amy Smart). Kuid iga kord olevikku naastes leiab poiss, et igal tema minevikus tehtud teol on ettearvamatud ja katastroofiliselt jubedad tagajärjed.

Selline süžee on muidugi filmitegijatele nagu taevamanna. Kui mingid suhteliinid või tegevus peaks ühes keskkonnas juhtumisi kokku jooksma ning stsenaristid ei oska enam kuidagi lugu päästa nii, et see jaburduseks ei kisuks, siis siin oli alati olemas tänuväärt võimalus hetk enne fataalset segadust lasta peategelasel oma päevikud deus ex machina'na välja kraamida ning pisukese silmamoondusega kogu tegevustik uude keskkonda üle viia. Üks just ülalmainitud käitumismalli rakendanud jaburdus oli kunagi "Bedazzled" kus oli ju lühikesi koomilisi hetki aga liidetavate summa oli väiksem kõige pisema liidetava väärtusest.Vat see oli nüüd küll üks piinlik film...

Kui nüüd "Bedazzled'i" üleloomulikkusest tagasi veidi reaalsemale pinnale tulla, siis tegelikult pole ju ajas või paralleeluniversumite vahel rändamine kinoekraanil mingi uudis. "Back to the future" filmides kasutas Marty oleviku, mineviku ja tuleviku vahel pendeldamiseks ning nihu läinud asjade (tagasi)muutmiseks autokujulist ajamasinat, "Donnie Darko's" keerleb kogu film aja ning selles rändamise paradokside ümber ja neil teemadel on jahutud veel kümnetes (kui mitte sadades) filmides, alates minupärast kasvõi "Terminator'i" triloogiast kuni "12 monkeys'ini" välja. Ning ka kaoseteooriast pärit "liblikaefekti" on küll ja küll kasutatud, nii et teemavalikult ei ole nimetet film just Ameerikat avastanud. Ühe tavapärase Hollywoodi kärtsu ja mürtsu kohta oli siin aga näpuotsaga ka sisu ja lademes igasugu nutikaid vihjeid (lisaks "liblikaefektile" ka "wow!-efekte" :) - nt. ühe flashback'i ajal loeb Evan Ray Bradbury lühijuttu "A sound of thunder", lugu sellest kuidas kamp dinosaurusekütte rändab ajas miljoneid aastaid tagasi ning üks neist põhjustab seal kauges minevikus kogemata ühe liblika tapmisega ajaloos pöördumatud muutused), sestap tunnistan ausalt, et mulle täitsa meeldis. :)

Filmist on olemas kaks versiooni, theatrical ja director's cut, viimane on esimesest veidi pikem ning alternatiivse lõpustseeniga. Või noh, kui nüüd päris kõiki variante (Evan ja Kayleigh üksteisest möödumas, Evan ja Kayleigh juttu ajama hakates ning Evan emaüsas) arvestada, siis on sellel linateosel neid erinevaid lõppe isegi kolm. Meil turustatavatel, "DVD Liidri" poolt välja antud ketastel on esimene variant. Ja loomulikult, kuna film osutus keskmist sorti hitiks ning kogus endale paraja portsu fänne, siis vändati eelmisel aastal sellele ka "järg", "The butterfly effect 2", mis suurtele ekraanidele ei jõudnudki vaid suundus otsejoones videolevisse. Mis tavaliselt tähendab, et leebelt öeldes ei tasuks sellest just eriti palju oodata... :)

8/10