Üheteistkümnes nädal

Täiesti märkamatult möödunud aeg. Tagantjärele tunduvadki ainsad suuremad juhtumised olevat lõpuks selle välisukse tellimuse kinnitamine (kuna kolmandalt firmalt pakkumist ei tulnudki - keda see paari-kolmekümne tuhandene tellimus siin ikka huvitama peakski - siis sai kokkulepe tehtud kahest pakkujast paremuselt esimesega, kes osutus ka veidi odavamaks ning lubas ukse hiljemalt mai keskpaigaks ka valmis teha :) ) ja järjekordne arusaam, et Eesti Vabariigis raha puudumist nüüd küll märgata ei ole. Vähemalt osade inimeste näitel. Muidugi see, kuidas nimetatud raha pidevalt oskab minust end kuidagi mööda nihverdada, hakkab varsti juba paranormaalse nähtuse mõõtu välja andma...