Uksesaaga raames käisime eile siis lõpuks vennasega linna pealt lukku ja käepidemeid otsimas. Ja ühes lukufirmas, kus peaks vist olema provintsi esinduslikuim valik, tabas mind esiteks üllatus, leides sealt leti tagant eest ühe tütarlapse, kellega ma ta eelmises töökohas olin üsna palju lõõpinud ning siis mõne aja pärast tabas mind veel ka lootusetus. Sest sellist lukku, nagu mul vaja, lihtsalt enam ei tehtavat. Või õigemini, teatud tingimustel on üht-teist võimalik erinevatest kataloogidest tellida ainult et tarneaeg on kuni neli-viis kuud ning nagu praktika olevat korduvalt näidanud, ka siis ei pruugigi lõpuks midagi kohale jõuda...
Ehk siis lugu oli tegelikult lihtne, tarvis oli kuus sentimeetrit paksule tahveluksele lukku, mille lukuauk oleks käepidemetest allpool (selline oli tegelikult isegi olemas ja lausa kodumaine toodang aga "Vasara" lukk ei ole nüüd küll kindlasti see, mida sellele uksele panna) ja millele oleks leidunud ka enam-vähem klassitsistlikud, messingist ukselingid. Naljakas lugu oli see, et üksikute detailidena olid sellised asjad isegi olemas aga kuna tegu oli erinevate firmade toodanguga, siis neist kokku ühte korralikult funktsioneerivat tervikut panna ei õnnestunudki.
Vahepeal laekus ka poe arvatav omanik, sümpaatne noorsand, kes aktsiooni juhtimise üle võttis aga lõpuks ei olnud me ikkagi oluliselt targemad. Või noh, targemad ehk küll aga algselt püstitatud ülesande lahendusest sama kaugel kui alguses. :) Nii et peale umbes tund aega kestnud jahumist ja katsetamist tegime linna peal ühe väikese kontroll-ringsõidu ning ostsime siis ikkagi ASSA luku, mille lukusüdamik on käepidemetest ülalpool ja ka käepidemed ei ole just eriti klassitsistlikud... Osa dekoratiivseid katteliiste pidime niigi tellima aga need peaks järgmise nädala alguses Soomest kohal olema.
Omaette lugu oli muidugi sellesama eeldatavast poeomanikust kutega, kes oma valge liibuva T-särgiga nägi ikka pagana hea välja ning lisaks ta aeg-ajalt muudkui kergitas selle alumist äärt ning näitas oma paljast kõhtu. Ainuüksi sellepärast oleks võinud seal veel tükk aega seista ning kutet kiusata. :) Ja kaelas oli tal veel jämedam hõbekett kui mul. Täiesti skandaalne! ROTFL
Ma kujutan ette, et pärast nad said seal tütarlapsega omavahel kommenteerida, et igavesti mõnus oleks ju poes tööd teha kui ainult neid pagana tüütuid kliente ei käiks. Aga kutt oli oma lõpuks juba enam mitte nii hästi varjatud sarkasmiga jube nunnu sellegipoolest :D
22 märts 2007
Tüütud kliendid
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar