Palju raha ja palju nulle

Viimaste aegade devalveerimispaanikas (mis hetkel küll jälle mõnevõrra vaibunud on) on pidevalt olnud juttu ka inflatsioonist ja sellest, kuidas asjad vanasti olid. Ma olen mitmel korral pidanud vastama uudishimulike inimeste küsimustele, et milline siis on kõige suurema nominaalväärtusega raha, mis iial välja on antud. Vastus on tegelikult lihtne ja võimalik, et paljude jaoks veidi ootamatu. Nimelt on selleks hõimurahva isamaal Ungaris sõjajärgses hüperinflatsioonis 1946.a. suvel trükitud raha, mille nominaaliks oli üks miljard b.-pengő't. Ah et tundub vähevõitu?

Hüperinflatsiooniga on teatavasti selline lugu, et lõpuks muutub nullide kokkulugemine juba puhtfüüsiliselt keeruliseks (eksole, katsuge hetkega vahet teha rahadel, mille nominaalid on näiteks 500000000000 ja 50000000000, ometi on vahe kümnekordne), seega võtsid nutikad ungarlased algul kasutusele lühendid m.-pengő (või milpengő), mis oli 1'000'000 pengő't ja veidi hiljem juba b.-pengő (ehk bilpengő), mis oli juba miljon m.-pengő't ehk 1'000'000'000'000 pengő't. Sellel kenal rohelisel pabertükil, mis siiani hoiab enda käes suurima denominatsiooniga raha tiitlit, on niisiis nominaalväärtuseks 1'000'000'000'000'000'000'000 pengő't. Üks ja kakskümmend üks nulli või kui ma kaugest kooliajast õigesti mäletan, siis täpselt üks sekstiljon pengő't. Tõsi, see raha trükiti küll valmis kuid reaalsesse käibesse see ei jõudnudki, igapäevaselt kasutuses olnud rahadest oli suurim kümme korda väiksema nominaaliga (ehk siis sada miljonit bilpengő't) sedel. Kui 1946. aasta augustis läbi viidud rahareformiga suudeti inflatsioonikõver lõpuks murda, siis vahetuskursiks kehtestati 1 forint = 400 oktiljonit (see on number 4, mille järel tuleb 29 nulli) pengő't. Reformieelset inflatsiooni kiirust (vahepeal oli seal olukord, kus kaupade hinnad kahekordistusid keskmiselt iga 15 tunni järel...) iseloomustab hästi võrdlus USA dollari vahetuskursiga. Kui 31. detsembril 1945 sai ühe dollari eest 128'000 pengő't, siis täpselt seitse kuud hiljem maksis üks dollar juba 460'000'000'000'000'000'000'000'000'000 pengő't. Rahareformini oli sel hetkel jäänud veel 18 päeva.

Hea küll, ma tean üsna hästi, et inimestele avaldavad nullid rahade peal hoopis rohkem muljet kui mingid sõnad või tähelühendid. Veel üks megamaksisuperinflatsioonikolle oli 1980-ndate lõpu ja 1990-ndate alguse Jugoslaavia ning just siis ja seal trükiti mulle teadaolevalt kõige enamate nullidega rahatäht. 500'000'000'000 ehk viissada miljardit dinaari. Ja kui kusagil peakski mõni rohkemate trükitud nullidega sedel eksisteerima, siis igal juhul jääb ka see raha auväärselt selle "nullitabeli" tipuossa püsima.

Ning lõppu veel üks ikooniks muutunud foto 1946. aasta Ungari suvest. Raha oli nii väärtusetu, et inimesed loopisid seda tänavale hunnikutesse ning vaesed kojamehed pidid siis rentslist selle rämpsu kokku pühkima.