Fragmendid

Kiiretele aegadele sobilikult mõned laastud.

Varemgi mitmel korral mainitud sõprade restorani uus suvemenüü on osutunud niivõrd populaarseks, et juba teisel päeval peale menüü muudatust ei õnnestunud mul canneloni'sid tellida, sest need olid lihtlabaselt kõik juba ära söödud. Ja seda kell kolm päeval ehk kaheksa tundi enne ametlikku sulgemisaega! Isegi tutvusest polnud miskit tolku, neid lihtsalt ei olnud. Nii et kui me eile kutega söömas käisime, pidime vana hea pitsaga leppima. Noh hää küll, ei oleks pidanud (seal on praegu lademes ka muid asju "läbi söömata") aga nii me otsustasime. Ja cannelonid jäid lihtsalt järgmiseks korraks.

Eelneval õhtul koos Emandaga sealsamas ta võimalikku väljamaise ordeni väljateenimist (eksole, kes pidi kuninganna oma ruumides vastu võtma?) tähistades katsetasime sealt menüü alguspoolest paari asja ning need olid ootustele vastavalt väga mõnusad. Mina sõin suitsumaitselise kanafileega suvesalatit, mis üllatas selle sooja kartuli serveerimisviisi poolest (ma kujutasin varasemast reklaamist hoolimata ette hoopis teistsugust võimalust) ning Emand tarbis tegelikult imehead (kuigi ehk traditsioonide peale mõeldes veidi kummalist) pastat anšoovise ja kapparitega. (Hoiatus! Koostisosadest tulenevalt üsna soolane suutäis.) Nojah, sinna kõrvale jõime muidugi ära ka pudeli "ingliveini" (Montes Chardonnay 2006 - tõsi, Emanda pasta allaloputamiseks oleks leidnud ka paremini sobivaid veine aga pudeli tellimise ajal olid road veel valimata...), mitu versiooni Margarita-moodi joogist (lõppude lõpuks nõudis mu kaasa telefonitsi, et ma Emandale pakuksin midagi päevakohast ja hollandipärast ning see oli ainus jook, mida lisaks grappa'le tulbikujulisest klaasist serveeritakse aga seda va viinamarjaseemnete ja -kestade kääritist keeldus Emand joomast - hmm... memo mulle endale: harjuta Emandat tõeliselt hea grappa'ga!) ja kohviubadega garneeritud sambucca'st rääkimata. Praktiliselt kuus tundi muretut lällamist.

Üha koomilisemaks on muutumas olukord, kuidas mõni persoon üha valjuhäälsemalt deklareerib oma heteroseksuaalsust ning samas ajal tegeleb igal võimalusel ainult vastassuunaliste provokatsioonidega. Noh, kuni ta oma deklaratsioone ei muuda, eks ma teen ka edaspidi näo, et ma ei saa millestki aru. :lol:

Lisaks hakkab mul tekkima väike mure "oma" A-kute koha pealt. Pole teisest juba lausa mitu kuud mingit märki näinud ja ma tõesti loodan, et temaga kõik enam-vähem OK on. Vähemalt niipaljugi kui see tema puhul üldse võimalik on.

Musile: tänaseks õhtusöögiks oli kolmevärviline fusilli basiilikupesto, suitsutatud Kevadise vorsti ja kõva lambapiimast juustuga (no ei tule praegu nimi meelde, nu see, mis me Deliciast ostsime...), sinna kõrvale labaselt odav pakivein. Argentiinlane, Santa Ana Caracter.

Mis tuletab meelde juba ammuse dilemma, millest kaasa on korduvalt rääkinud. Hoolimata kõikvõimalike veinide proovimisest erinevates söögikohtades oleme me koduses miljöös kuidagi kinnistunud sellesama hinnakategooria veinide juurde, mida me jõime juba seitsme-kaheksa aasta eest. Et vahest oleks aeg ka siin sammuke edasi astuda ning hakata koju ostma veidi kallimaid veine? Neid, mis meile tõepoolest väga meeldivad. Mitte et neil senistel midagi väga viga oleks aga kui oleks valida, siis eelistaks teisi, nagu näiteks kasvõi seesama korduvalt mainit Montese chardonnay või Seghesio zinfandel.

Kurat, ja see viimane Dagö plaat on nagu ikka tõsiselt hea. See headus tuleb lihtsalt iga kuulamiskorraga ikka rohkem ja rohkem esile. Tänane veiniklaasi(de) kõrvale ideaalselt sobiv hitt on loomulikult "Järgmisel hommikul". :)

Tagasi tööle.