Kui ma esmaspäeva lõuna paiku koju jõudsin, oli ukse ettepanek juba poole peal. Mälestus eelmisest uksekujulisest avatäitest (õieti küll koipuruhunnikust) oli maja kõrvale laiali laotunud ja uued lengid paigas, õhtuks sai juba lukku kinni-lahti keerata ning teisipäevaks oli jäänud veel natuke tülikat nokitsemist. Tänud Emanda abikaasale, keda me julmalt ekspluateerisime! :)
Tasapisi algasid ettevalmistused üheks suve suurürituseks, mis järgmisel nädalal ootamas oli.
Kolmapäeval laekus kaasa ja just mainitud ettevalmistused (st. konku koristamine, kasimine ja osa träni jalust ära toppimine tont teab kuhu) läksid uue ning tükkis asisema hooga lahti.
Neljapäeval algas pisuke teatrimaraton. Esimesel õhtul oli kavas linnateatri musta saali avaetendus "Mälu (Sarah Bernhardt'i viimane suvi)".
Reedel, kolmeteistkümnendal juuli kauplesime mu vennanaise endale autojuhiks, pakkisime masinasse veel ka Emanda ning põrutasime Pädastesse. Ehk siis teatrimaraton jätkus Vanemuise koomilise tükiga "Bächi" ja "Handeli" "Võimalikust kohtumisest". Juba enne etenduse algust suutis üks söögikraami müüv kõhukas noormees mind irvitama ajada. Läksin mina, maalt ja hobuseta nagu ma olen, müügileti juurde ning lugesin menüüst, et pakutakse ühte ja teist ning siis veel ka klaasikaupa Sauvignon Blanc'i. Nu küsisin seda ja selgus, et pudelist valati hoopis Chardonnay'd. Et ma söandasin selle peale üle õla Emandale visata, et näe, jälle neil mõisnikel menüü valetab, läks nimetet kõhukas noormees lendu: "Vabandage! VABANDAGE! Mis tähendab, et JÄLLE valetab?!?!?!?!" Kui meie vahel poleks letti olnud, oleks ta vist tulnud mul nööbist kinni võtnud :D Nagu Emand ja mu kaasa hiljem õigustatult kommenteerisid, ei tohiks ju ületamatult raske olla pakutava valiku muutumisel neli paberilehte enne etendust välja trükkida või kui tõesti ei viitsi seda teha, no siis kirjuta sinna lihtsalt "valge vein". See oli üks neid hetki kui ma oleks Imre käest tahtnud aru pärida aga tal polnud aega, ta (nagu meie kõrval seisvad pealinlased kommenteerisid) oli parajasti hõivatud mõisa hoovis Jänese taga ajamisega.
Reede oli ka päev, mil ühel mu elu olulisimal inimesel oli sajas sünniaastapäev. Olgu muld talle kerge ja andku Taevaisa talle hingamist.
Laupäeval toimus uksesaaga lõpu pidulik tähistamine. Suur osa kutsutud karvaseid ja sulelisi jõudis kohale ja kõik see muundus pärastlõunal täiesti planeerimatult erinevate põlemiskangusega vedelike degusteerimisürituseks, mis katkes vaid vahepealseks näitusekülastuseks (tõsi, omateada läksime me näituse avamisele aga nad paganad lõikasid lindid ja jõid veinid juba ammu enne meie kohalejõudmist ära) ning lõppude lõpuks kandus kogu läbu omakorda veel sujuvalt "La Perla'sse" üle. Täielik Lokalveränderung!
Mu kaasa perearst kommenteerib vahel elutargalt: "Alkohol on ikkagi vaenlane!" aga see diagnoos kinnitus taaskord muidugi alles järgmisel hommikul. Ma tean vähemalt üht noormeest, kel oleks vist olnud põhjust Oi Jumala altarile lepitusohvrit tassida. Sellist suuremat sorti. :)
Pühapäeva ennelõuna läks ühe kokkulepitud aga ärajäänud kohtumise ootamise tähe all ning pärastpoole sõitsime ema sünnipäeva pidama. Lisaks veel eelviimased lihvid uue nädala alguses stardipaugu saava Sündmuse tarbeks ja oligi nädal otsas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar