Täna õhtul vennase juures ühte täiesti eksprompt-grillimist tehes helises (õieti küll mängis esimesi takte James Blunt'i laulust "I'll take everything", sest just see laul on mul kaasa telefonihelinaks) mul taskus telefon ja väike vennapoeg vudis selle peale kohe kohale ja uuris entusiastlikult: "Kas see on onu see-ja-see??" Pidin tunnistama, et tõepoolest oli, mille peale vennapoja teatas elukogenult "Ahah, siis ta täna minu koju ei tulegi!" ja mässas oma klotside, autode ja naabrikassi paitamisega edasi...
Paar tundi hiljem arvas ta aga oma hilisõhtust pitsat (I know, I know...) süües ja kriitiliselt meid meie veiniklaasidega observeerides, et me vist ikka ei tohiks nii valjusti rääkida, sest ta väike õeraas juba magab. Mnjah, see oli nüüd tegelikult küll üks Väga Õige Tähelepanek.
Tiba vanema generatsiooni seas käibele läinud termini "kaasonu" mõtles muide aastate eest välja mu vahva vennanaine, kellel mingil ajal enne oma esiklapse sündi oli tõsine probleem, et kuidas ikkagi oma lapse isa venna elukaaslast kutsuma hakata... :)
21 juuni 2008
Kaasonu
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar