Heietus. Lasteaastast pingviinideni.

Me olime kümneaastased nagamannid, kui me teel koolist koju klassivennaga üsna nahaalselt sõiduteele astusime ja vahel selle ainsa auto, mis tookord viie minuti jooksul tänavat mööda sõitis, pidurite kriiksudes seisma sundisime jääma. Ise kisasime tähtsalt ja valjult: "Lasteaastat meenutades!" 1979. aasta oli nimelt Lasteaasta, arvatavasti isegi üleilmne (ma mäletan praegu isegi selleks puhuks N. Liidus ilmutatud postmarki) ning ilmselt oli toonasest propagandast natuke kasu, sest isegi kohaliku parteibossi must Volga hoidus meil üle varvaste sõitmast. Nojah, eks see boss elas ju lõppude lõpuks muidugi ka meie kõrvalmajas.

Mul ei ole enam õrna aimugi, kuskohast tuli see mõte (ilmselt mõnest ulmeraamatust, sest päris lambist me seda vaevalt välja mõtlesime ning ma kahtlen, et selleteemalisi teadusuudiseid kusagil oli - või kui, siis ehk "Horisondis"?) aga umbes samal ajal oli meil tõsine arutelu teemal "Kuhu läheb muusikasalvestustehnoloogia." Meil kummalgi olid kodus vinüülplaadimängijad ja lindimakid ning kuidagi tekkis teemaks absoluutselt võimatu variant, et tulevikus on laulud ühe kivikese peal. Selline kuubikujuline kivitükk, kus sees on muusika ja seda saab veel niimoodi mängida, et midagi seal ei liigu. Ma ei mäleta enam aga usun, et juba see mõte oli iseenesest nii absurdne (sel ajal oli muusika saamiseks vaja ju mässata kergesti praksuma hakkavate vinüülide ning vahel lootusetult sassi minevate makilintidega ja need kõik liikusid muusikamängimise ajal nii, et vähe polnud) ning meil ei jätkunud võhma mõelda edasi, et mismoodi seda siis sealt taasesitatakse.

Täna tuli see kõik jälle meelde, kui ma olin esiteks suures arvutis mälupulga pealt vaadanud ära Wolverine'i filmi ning nüüd kolin kohe voodisse, kus mind juba ootab mu läpakas ja on sellesama "kivi" pealt valmis mulle viimaseid "Madagascari pingviinide" seiklusi näitama.

Ei kulunud kolmekümmet aastatki kui "kivi" peal ei ole mitte ainult muusika, vaid ka filmid ja igasugu muu kraam. Seega veelkord märk sellest, et alati tasub oma soovidega olla ettevaatlik. Neil on rumal komme täide minna.