Uiteid

Meie räägitav keel muutub kohutava kiirusega. Ma armastan ikka aeg-ajalt inimesi (vähemalt neid väheseid, kes seda veel mu käest kuulnud pole) šokeerida, rääkides kuidas ma kavatsen jätisepirukat küpsetama hakata ja et just täna on sel eeldusi eriti hea tulla. Enamik inimesi ei mäleta või pole kunagi teadnudki, et vähem kui saja aasta eest oli jätisepirukas kulinaariaraamatutes väga tavaline nähtus ja märkis küpsetist, kuhu sisse sumati kõik eelmisest söögikorrast järelejäänud kraam. Praeliha, keedukartul ja muu selline. Tänane "jätis" tähendab aga midagi muud, aeg on tasapisi ühe sõna algse tähenduse unustusehõlma vajutanud ja selle asemele on tulnud uus.

---

Nädal või paar tagasi kirjutas keegi neist, kelle blogid mul reader'is on, taaskord põgusalt sellest jubedusest, mida meil siidri nime all müüakse. Gaseeritud ja umbes poolt Mendeljejevi tabelit sisaldav vedelik, mida miskipärast nimetatakse vahel ka "õunaveiniks" (võimalik, et kunagi eelmisel aastasajal hoiti seda vaati, kus nüüd toda laket kokku segatakse, samas keldris, kus juhtumisi ka korvitäis õunu nurgas seisis...), ei ole siider, hoolimata sellest, mida meie alkoholihiidude mesimagusad reklaamionud ja -tädid meile heietavad. Ja kui mõnes toiduretseptis kirjutatakse siidrist kui toidukomponendist, siis jumala eest, kasutage päris siidrit! Loomulikult tasub viimast ka joomisel eelistada aga eriti tuleks mullitavast keemiakatsete tulemusest hoiduda toiduvalmistamisel. Meil on ju müügil täiesti mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega Normandiast pärit ehtsaid siidreid.

Siidrijuhtum on muidugi puhtalt PR-inimeste afäär, kes üritavad (ja kahjuks vägagi edukalt) ühe sõna tähendust jõuga ja lühikese aja jooksul muuta.

---

Mõne päeva eest lugesin foorumist, kuidas ühes autos käisid öö varjus kutsumata külalised ja muule lisaks virutasid sealt kahjuks ära ka automaki. Sellise natuke paremat tüüpi automaki, mis mängis CD-sid (nii tavalisi kui ka MP3/WMA failidega) ja lisaks oli sel veel ka USB-sisend ning palju muid toredaid vidinaid. Hea riistapuu kindlasti ainult et ilma magnetofonita. Nagu on praegu juba väga paljud helisüsteemid, olgu siis autos, toas või taskus. Sellest hoolimata kuuleb ikka ja jälle automakkidest.

Näide sellest, kuidas algse sõna tähendust on sujuvalt laiendatud.

*****

Eile sattusin jälle ühe küsitleja otsa. Mingi tädi Faktumist tahtis teada miljonit ja kahte asja mu mobiilikasutamise kohta. Osa küsimusi olid ikka nii tobedad, et ma lausa pidin kommenteerima. Jõudsin mina siis arvata, et selline küsimustik oleks sobinud ehk eelmise aastatuhande lõppu aga mitte tänasesse päeva, mil mobiilist on ammu saanud juba tavaline tarbeese aga tädi nähvas mulle kohe vastu, et kõik inimesed nii ei arvavat. Selge siis.

Hämmastama pani mind aga see, et kogu küsitlus (kuigi pealtnäha kogu vastavat sfääri hõlmav) oli suunaga täpselt ühe Eesti turul tegutseva suure telekomifirma poole, kes siis ilmselt vajab mingit alust, et oma eeldatavat laienemist läbi viia. Kui mina oleksin selle firma juht ja seda teksti näeks, siis minul tekiks küll huvi, et miks mitmed küsimused olid ilmselgelt suunava iseloomuga ja et mismoodi selliselt mõjutatud küsitletavate vastuste järgi üldse mingeid objektiivseid järeldusi teha võib? Võimalik muidugi, et firma mõnel keskastme juhil, kes seda afääri koordineerib, on just täpselt selliseid vastuseid vaja. Näiteks kasvõi selleks, et tädipoja firma tellimuse saaks. Minu vastustest neil suurt abi polnud ei nii ega naa, sest enamiku kohtade peale ma soovitasin kirjutada "ei oska öelda" või "ei soovi vastata". :)

*****

Üleeilne trall suure arvutiga ei ole ikka veel läbi. Kui algatuseks kaotas masin uuendusi tõmmates ära ühenduse interneedusega ja ei suvatsenud seda enne tagasi anda kui ma keset hilisööd või varahommikut ähvardasin selle kasti üldse minema visata - olles eelnevalt veetnud meeldiva pärastlõuna, õhtu ja öö läpakaga kõikvõimalikes foorumites surfates ja sealsete õpetuste järgi katsetanud umbes sadat erinevat nippi ja kõik asjata. Niisiis lõpuks interneedus siiski suvatses uuesti arvutiga ühenduda (miks see nii juhtus, ma ei tea siiani aga kui arvestada, et viimati sain ma sellest, mis selle arvelaua edasiarenduse sees toimub, aru umbes aastal 1986 ja arvutiks oli siis vana hea punane Agat, ei panegi see mind väga imestama) ja eile selgus, et printeriga on mingi kamm tekkinud. Trükib kenasti ühe dokumendi välja ja siis teatab rõõmsalt, et arvuti ja printeri vaheline kaabel ei ole ühendatud. Peale masina restarti trükib taaskord ühe dokumendi (vahet pole kas ühe- või kümneleheküljeline) välja ja ülla-ülla, taas ei ole kaabel ühendatud. Veel restart ja veel üks dokument ja nii edasi. La dolce vita, ma ütlen.