Kui Nero Wolfe korjas sahtlisse õllepudelikorke ning siis aeg-ajalt vaatas kipras kulmuga nende pealt kui mitu pudelit ta juba liiga palju joonud oli, siis ma võtsin eile kätte ning lugesin üle äratarbitud mullijookide korgiplekid, mida ma juba mõnda aega ühte karpi loopinud olen. Peamiselt erinevad cava'd aga nagu pildilt näha, ulatub skaala tegelikult Normandiast pärit siidrist läbi vähemate (kuigi mitte tingimata kehvemate, näiteks Henri Abelé toodang oli vägagi hea) šampanjade glamuuri tipu Dom Perignon'ini välja. Kokku 124 korki. Ehk pea 21 kasti mullitavaid jooke. Kui mõelda, et see on viimase paari-kolme aasta "saak" ning päris kõik plekid ei ole sinna karpi jõudnud ning lisaks nendele on veel joodud "tavalisi" veine ja muid kraadiga jooke, siis on selge, et me oleme andnud üsna suure osa keskmise Eesti kodaniku alkoholitarbimisse.
Üldiselt tundsin ma peale arvutustega ühele poole saamist end natuke aega nagu Patsy ja Edina vaesem väljaanne.
Patsy: "The last mosquito that bit me had to book into the Betty Ford Clinic."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar