16 november 2007

Veel kord Gruusia vs. Georgia

Paari päeva tagune keeleteemaline porin osutus üllataval kombel üpris intrigeerivaks. Lisaks sissekande kommentaaridele vaidlesin sel teemal oma kaasaga, vastasin mitmele meilikasti potsatanud vastulausele ning sellele on minu teada vähemalt kahes blogis viidatud. Niisiis, veel üks kord sel popil teemal. :)

"Georgiaks nimetatakse kõnealust riiki pea kõigis Euroopa keeltes" on Infopartisanil muidugi väike kirjanduslik liialdus. Võimalik, et enamuses (ma ei ole hakanud kokku lugema ja protsenti arvutama) keeltes on tõesti käibel variatsioonid Georgiast aga suur osa Euroopat (mis ei ole mu meelest küll millegi poolest oluliselt vähem judeo-kristlik kui mandri lääneosa) kasutab samas jälle rahulikult edasi omakeelseid versioone Gruusiast. Sellele lisanduvad ka Lääne-Euroopas mitmed väiksemad keeled, milles selle riigi nimetus on jälle hoopis erinev nii ühest kui teisest.

Tagasi tulles Gruusia juurde, siis see, nagu ma üsna mitmest allikast paar päeva tagasi lugesin, on algselt hoopis Pärsiast pärit iidvana nimetus, mille venelased võtsid kasutusele alles veidi vähem kui tuhande aasta eest ja järelikult langeb ära ka süüdistus venelaste (loe: vaenlaste) pandud, väidetavalt halvustavast nimekujust. Just seda kahtlase väärtusega argumenti kasutas Ain Kaalep ühes oma kunagises artiklis ning selle on võidukalt letti löönud teisedki Gruusia-vastased.

Hääldus Georgia vs. Džoordžia. Esimene kui riik Kaukaasias ja teine kui osariik USA-s. Isegi kui hääldus on erinev, siis kirjapilt on neil kahel identne ning lühema uudisnupu või ka loo konteksti mitte tundva lugeja puhul ei ole selgelt aru saada, millisest Georgiast käib jutt. Milleks tekitada täiendavat segadust ainult selle põhjendusega, et "aga teistel on samamoodi"? Kui me suhtleme eesti keelt mitte rääkivate inimestega, siis me kasutame ju mingit muud keelt ning siis tõlgimegi riigi nime ka keelele vastavaks. Kui räägime inglise keeles, siis las ta olla Georgia või kui räägime esperanto keeles, siis Kartvelio. Sellepärast ei pea meie oma keeles kasutama mingit järjekordset laensõna, mis juba olemasolevast pole millegi poolest parem.

Kui ajaloolised põhjendused Pühast Jürist kõrvale jätta, siis sobiks Infopartisani argumendid muide väga hästi ka põhjendamaks, miks me peaksime kasvõi ühte Saksamaa linna hakkama nimetama Cologne'ks või Colonia's (sest enamus Euroopat kasutab sellesarnaseid nimevariante) ning üldse mitte meie jaoks tavapäraselt ja originaalilähedaselt Kölniks. Või Tbilisit Tifliseks, mis lisaks saksa, hispaania jt. keeltele niimoodi näiteks ka kreeka ja ladina keeles kõlab. Seda enam, et ka ammustel aegadel on Eestis Tiflist kasutatud.

Soome ei ole just alati koht, kuskohast eeskuju võtta ja nii minu meelest ka siin. Kasutasid nemadki mitusada aastat nimekuju Gruusia kuni see mingil ajal äkki ametlikult Georgiaks muutus. Kõigist vastupidistest kinnitustest hoolimata tuleb siinkohal ikka ja jälle meelde üks sõna ning see on loomulikult "poliitkorrektsus". Kolmest suurest soome-ugri keelest ongi vaid soomlased hetkel ametlikult Georgia peal, meil on enamasti ikkagi kasutusel Gruusia ja madjaritel Grúzia. Samamoodi kasutavad nii lätlasted kui leedukad mõlemad Gruzija't.

Aga mis nüüd samuti Infopartisani poolt mainitud värdvormi Gruusia pealinnast, nimelt Thbilisi'sse puutub, siis see on muidugi just täpselt üks sellistest lollustest, mis selle leiutise anonüümse autori arvates peaks vist keelt moodsamaks ja "peenemaks" tegema. Eks istus ühel kenal päeval koos käputäis kenasid inimesi Emakeele Seltsi keeletoimkonnast, jõid teised kohvi, ampsasid küpsist ja arutasid ilmaasju ning leidsid kellegi ettepanekul, et h-tähe lisamine on kindlasti hästi tänapäevane ja keelt rikastav. No eks nad kirjutasidki selle siis mingisse tähtsasse paberisse niimoodi sisse ning pärast võtsid suursaavutuse tähistamiseks veel pitsikese konjakitki... Muide, seesama EKI koduleht, mis lubab küll Gruusia puhul paralleelselt kasutada ka rööpnime Georgiat, väidab riigi pealinna üheselt olevat just Thbilisi. Ma ei suutnud kiirel otsingul küll ühtegi teist keelt leida, kus sellist moodustist kasutataks, nii et vähemalt siin on eesti ametlik keelestandard nüüd küll püüdlikult originaalne olnud ning kuulutanud igipõlise Tbilisi pidulikult nomine non grata'ks...

Kokkuvõtvalt ja lühidalt: ma olen ikka ja jätkuvalt seda meelt, et eesti keeles ei peaks kasutama punaste ristidega valge lipuga riigi nimeks eksitavat Georgiat. Gruusia jäägu Gruusiaks (või saagu Sakartveloks) ning Tbilisi Tbilisiks. Punkt. :)

8 kommentaari:

Andres Laiapea ütles ...

Ega ma ju ei väidagi, et Georgiat tuleks eelistada seetõttu, et teised seda teevad. Tunnistan, et mulle meeldib Jürimaa, aga see on igapäevase kõnepruugi jaoks kuidagi liiga pidulik (mõnes aulakõnes seevastu täiesti omal kohal) ja segadust tekitav, sest käibel on ka samasugune perekonnanimi. Seetõttu eelistan Georgiat, mis viitab samuti sellele mehele, kes on kõnealuse riigi kaitsepühak, selle riigi vapil lohet tapab ning kelle lipust lähtudes on kujundatud selle riigi lipp. Need nimetused lihtsalt kirjeldavad tähistatavat objekti kõige paremini; Gruusia seda minu meelest ei tee -- isegi kui võtta eelduseks, et see pärineb samast tüvest kui Gürcistan, ei kirjelda see sõna enam adekvaatselt seda riiki, millest juttu. Niisamuti ei anna eestikeelsetele inimestele selle riigi kohta teavet Sakartvelo -- maakeeli peaks ilmselt olema Kartvelimaa, mis oleks juba informatiivsem. Põhimõtteliselt saab siis valida kas Georgia ja Jürimaa, mis viitavad riigis olulist rolli mängivale religioonile (ja ärgem unustagem, et tegemist on riigiga, mida mitmest küljest piirab islamimaailm), või Kartvelimaa, mis viitab ühele selles riigis samavõrd olulist rolli etendavale rahvusele. Kui lähtuda nende omanimest, siis tuleks valida Kartvelimaad, kuigi nad ise eelistavad, et riiki nimetataks teistes keeltes Georgiaks. Mis puudutab nüüd seda USA osariiki, mille kohta kasutatakse samuti sõna Georgia, siis eesti keelt silmas pidades ei vasta selle kirjapilt ju üldse hääldusele. Kohanimede puhul on see küll lubatud, kuid sellegi poolest halb näitaja.

Ulmeguru ütles ...

Käisin just sel nädalal koolitusel EKI-s ja seal kerkis ka see Gruusia versus Georgia küsimus. Eesti keele viimase instantsi seisukoht oli, et Eesti keele ees on mõlemad võrdsed, et ei saa öelda, et see on vale ja see õige.

Ise eelistan Gruusiat, sest Georgia on lihtsalt rõlge... harjumus muidugi kah!

Lingonkille ütles ...

Esmalt önnitlen Ancientboyd intrigeeriva teema püstitamise puhul. Kuigi oleme harjunud kasutama Gruusia vormi, juhindun ise viimasel ajal sealse välisministeeriumi palvest, mida TV-s näinud olen riiki siiski Georgiaks kutsuda. Maitseasi:)
Muuseas, ka mu Pätsu-aegse vanaisa kõnepruugis oli see riik alati Georgia.
Aga peaasi siiski, et nad meile maitsvaid veine saadaksid, olgu Gruusia või Georgia.
Ahjaa, üks nali ka tuli meelde V klassist, kui õpetaja palus kirjutada tütarlapsel tahvlile gruusia tee, kirjutas viimane Kruus ja tee. Loogish ju!
Terv. Lingonkille ja ootama jäädes uusi põnevaid teemasid.

ancientboy ütles ...

andres. Jürimaa oleks ilus tõesti ja segadus, mis tekiks riigi nime või kellegi perekonnanime sarnasuse tõttu, oleks minu meelest igal juhul väiksem kui see, mis tekib kahe sarnase nimega (osa)riigi puhul. Mis Kartvelimaasse puutub ja ka sellesse, et sellise nimetusega me nagu solvaks teisi Gruusias elavaid rahvusi (tõsi, seda pole ma lugenud ei Infopartisani ega vist mitte ka TMS-i lehelt aga seda on väidetud), siis ma ei mäleta, et Saksamaal mõned rahvusgrupid oleks meie poole näpuga vibutanud, et miks meie ja soomlased just sakside järgi seda suurt riiki nimetama oleme hakanud. Nii et eks see kohatine hüsteeria (ametlikud palved nimetada üht või teist riiki nii- või naamoodi) on vist lihtsalt üks väikerahvaste kiiks, mis peaks kuidagimoodi nende niigi hästi ärapeidetud alaväärsuskompleksi varjama. Tegelikult ei muuda ju see, mismoodi mingit riiki või rahvast kusagil maailmanurgas nimetatakse, grammivõrdki selle rahva olemust või teiste suhtumist neisse ja laussolvanguid pole mu teada vist küll ühegi riigi või rahvuse ametlikus nimetuses ükskõik mis maailma keeles.

Samas, kui nüüd pikemalt selle peale mõtlema hakata, siis vist peaksin minagi südamepõhjani solvunud olema soomlaste ja lätlaste peale, sest ei ela ma ei Virumaal ega Ugandis. :)

ulmeguru. Mitte et ma keeleinimestega ilmtingimata väga vaielda tahaks aga mu meelest on nad kohati seda keeleasja väga lohvalt võtma hakanud. Ka EKI-s ning sellega seonduvates struktuurides. Ei söanda küll väita, et seal nüüd just kallutatud jõud on, ometigi tulevad sealt sellised lollused nagu sarg, mängar või juba korduvalt mainitud Thbilisi.

lingonkille. Esmalt tervitan Pohlapoissi blogistamise imedemaale jõudmise puhul (või noh, hetkel vist veel küll alles poolele teele sellest, sest ma ei suutnud internetiavarustest su veebilogi leida) ning avaldan lootust, et peagi saame minu tagasihoidlike kirjatükkidega võrreldes oluliselt intrigeerivamaid ja kindlasti ka inspireerivamaid teemasid lugeda hoopis sinu online-päevikust. :)

Kui gruusia teest sai "kruus ja tee" (äkki ta isa oli kusagil TREV'is teemeistrina ametis, et ta nii hästi ehitusmaterjalides orienteerus?), siis ma ei taha mitte mõeldagi, millise geniaalse tuletise su armas klassiõde oleks saanud georgia teest. Siinkohal annab minu fantaasia alla. :D

Pätsu-aegsetes kokaraamatutes muide räägitakse ka jätisepirukatest, mis ÕS-i järgi on isegi täna küll veidi vanamoodne aga samuti täiesti lubatav. ;)

Ulmeguru ütles ...

Keeleasjaga on vist nõnda, et see käib lainetena ning tundub seal EKI-s olevat ka miski fraktsioonide võitlus...

Näiteks seesama Gruusia tee kirjutatakse nüüd suurtähega... nagu ka Hollandi juust, Siberi katk, Rootsi laud, Iraagi sõdur, Tallinna kilud, Prantsuse kunst jne. Noh, et mida on võimalik taandada riigile, kohale... et see suure algustähega. Samas, prantsuse kirjandus on siiski väikese algustähega, sest pole võimalik tuvastada, et kas see kirjandus loodi ikka Prantsuse riigis.

Minu jaoks läheb see reegel ikka üsna absurdseks kätte ära, aga amet kohustab reeglit järgima...

EKI tegelased paistsid olevat suhteliselt skeptilised ja ka iroonilised poliitikute ja ametnike keelealaste palvete ja soovituste asjus. Ja selles küsimuses mõistan ma neid täielikult, sest antud seltskonna keelealased palved juhinduvad üsna sageli võimumängudest, päevapoliitikast, Eesti keele mitteoskamisest jne.

Ulmeguru ütles ...

Ahjaaa, läksin pisut hoogu... eesti keel on ikka väikese algustähega...

ancientboy ütles ...

:)

Igatahes sellest uuemast reeglist (mis sisult jabur ja vormilt võib-olla tõesti veidi rahvuslik) ma ei teadnudki. Tegelikult tähendab see siis seda, et mingit reeglit pole. Kui ma nüüd just väga valesti aru ei saanud, siis kui hollandi juust on Hollandis valmistatud, siis on see suurtähega, kui seda juustu tehakse siinsamas Maarjamaal, siis väikese tähega? Kui prantslane teeb kunsti Prantsusmaal, siis on see Prantsuse kunst, kui seesama prantslane kolib Kanadasse ning teeb oma kunsti seal (sealjuures elades prantsuskeelses enklaavis) edasi, kas siis saab sellest prantsuse kunst?

Kohutav igatahes.

Ulmeguru ütles ...

Pisut valesti said aru jah... Hollandi juust on Hollandi juust ka siis, kui seda tehakse Kapa-Kohilas. :)

On Prantsuse kunst ja on Kanada kunst... EKI liigitab kunsti ilmselt riiklikult... järelikult Eestis elav venelane või juut teevad Eesti kunsti!

Kohutav küll, kahjuks unustasingi küsimata, et kas ujutakse Vene kirvest või vene kirvest?