Hiljuti tuli ilmsiks, et Kasahstanis oleks äärepealt seadustatud samasooliste paaride abielud. Mitte küll, et sealsed seaduseloojad nii progressiivselt meelestatud oleks, pigem siiski vastupidi.
Lugu oli aga selline. Kasahhid valmistavad nimelt parajasti ette uut abielu- ja perekonnakoodeksit ning pärast pikki kooskõlastusringe valitsuskabinettides ja mujalgi avalikustati selle seaduse projekt lõpuks kasahhikeelses ajalehes "Егемен Казакстан". Sealt sai mustvalgel lugeda: "Abieluks tunnistatakse faktiline kooselu nii mehe ja naise kui ka sama soo esindajate vahel." Sellest lõigust võttis kohe kinni kohalik kollane press ning ajaleht "Ана тiлi" tsiteeris seda uhkelt oma kõmurubriigis.
Lugu muutus segasemaks siis, kui sama seaduseprojekt ilmus ka venekeelses meedias. "Казахстанская правда" versioonis oli selle lõigu sõnastus täpselt risti vastupidine: "Abieluks ei tunnistata faktilist kooselu ei mehe ja naise ega ka sama soo esindajate vahel."
Hoolimata asjaolust, et ametlikke keeli on Kasahstanis kaks (kasahhi ja vene), on riigikeeleks ainult kasahhi keel ning et selle staatus on ükskõik millise teise, sealhulgas ka vene keele suhtes ülimuslik, siis sellistel segasevõitu puhkudel võetakse võimalike vaidluste lahendamisel aluseks kasahhikeelne tekst.
Nali on siin aga selles, et hinnanguliselt umbes üheksakümmend protsenti Kasahstani rahvasaadikutest ja teistest riigiametnikest lihtlabaselt ei oskagi riigikeelt ning nad suhtlevad omavahel ka riigiasju ajades vaid vene keeles. Samas keeles kirjutatakse valmis ka seadused ning lastakse hiljem lihtsalt vene keelest kasahhi keelde tõlkida (nagu ilmselt ka selle eelnõu teksti puhul juhtus), parlamendis võtavad kasahhi keelt mitteoskavad saadikud ette aga jällegi seaduse venekeelse teksti ja teevad oma otsustused selle järgi, ülimuslikku jõudu hakkab aga omama seaduse kasahhikeelne versioon.
Ehk kui "Ана тiлi" ajakirjanikud poleks teemale aegsasti tähelepanu juhtinud, siis oleks olnud vägagi tõenäoline, et sellises redaktsioonis oleks seadus läbinud kõik ülejäänud menetlusetapid ning lõpuks vastugi võetud. Selline lugu on neil kunagi juba juhtunud, nimelt peale korduvaid ja korduvaid tekstide ülekontrollimisi, täpsustusi ja lihvimisi võtsid nad 1995. aastal rahvahääletusel vastu oma uue põhiseaduse ning hiljem selgus ikkagi, et vene- ja kasahhikeelsetes variantides on vasturääkivusi...
Igatahes oli Borati kodumaa eneselegi ootamatult ja täiesti kogemata saamas väga uuendusmeelseks ning liberaalse perekonnaseadusega riigiks.
Veidi pikemalt saab sellest halenaljakast loost vene keeles lugeda siit: www.centrasia.ru.
21 november 2007
Kasahstan seadustas homoabielud! Peaaegu...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kasahstanis olen ma käinud, Alma-tõs. Väga venepärane, vaid leivapoel oli ka kasahhikeelne silt.
Mingis mõttes on see lausa kummaline, kui hästi vene keel end seal tunneb. Mitte et nüüd vene keelel kui sellisel iseenesest midagi viga peaks olema. :)
Demograafilise statistika järgi on Kasahstan Eestiga võrreldes vaid veidi kehvemas situatsioonis. Kui meil on eestlasi ca 70 protsenti rahvastikust, siis seal kasahhe umbes 60 protsenti (absoluutarvud on muidugi muljetavaldavamad, elab Kasahstanis ju isegi peale viimaste kümnendite väljarändamisi üle 15 miljoni inimese), ometigi on seal seadustest hoolimata vene keel de facto valitsevaks keeleks. Kusjuures slaavikeelseid rahvusi on Eestis protsentuaalselt vist isegi veidi rohkem kui seal.
Postita kommentaar