Eelis

Ma tegin täna õhtul avastuse. Nimelt, et naiseks olemises võib olla mõningaid eeliseid. Vähemalt ses osas, mis puudutab nende (peaaegu) kohustuslikku aksessuaari. Selgusehetk tabas mind siis kui sõprade juurest tähtpäevale ning pingviinide paraadile (mis oli üllatavalt igav) pühendatud õhtusöögilt ja veinijoomiselt koju minema hakates pisteti mulle ootamatult pihku "Kirde sai" (mis tegelikult muidugi ei olnud mingi Kirde sai vaid täiesti korralik provintsis toodetud saiabatoon), millest ma saan nüüd kodus vale-bruschetta'sid tegema hakata. Ikka kolm tükki korraga ja kindlasti sooja tomatiga... :) *

Aga kui nüüd teema juurde tagasi tulla, siis teine samasugune batoon pisteti pihku ühele naissoost külalisele, kes mahutas selle osavalt oma ridiküli. Mul seevastu polnud enda saia kuhugi peita ja nii pidin ma seda käes hoides läbi kodulinna marssima ning see võis olla üsna koomiline vaatepilt, kuidas ma lõpuks südalinna tänavanurgal, kus meie koduteed lahknesid, prouaga emmeldes saiaga vehkisin.

Mnjah. Kõigest hoolimata ei ole ridiküli ostmine nüüd küll see asi, mida ma homme hommikul esimesena tegema hakkan.
---
* Vihjed viimase paari päeva lõõbile teemal "Päevalehe anonüümsed "toidukriitikud"", kelle kirjutatud peenest jutust ei saanud õigupoolest sedagi aru, kas see pidi olema negatiivne või positiivne. Rääkimata siis kirjatsurade tõsisest maadlemisest faktidega ning selles lootusetus võitluses ilmselgelt kaotajaks jäämisest.