Polaaröö

Ära on tüüdanud see, et kell kaks päeval on õues nii pime, et isegi akna all istudes tahaks tule põlema panna. Eriti ei aita meeleolukusele muidugi kaasa ka gravitatsioonijõududega sina-peale saanud sodi, mis ülalt allapoole end vihmleb. Pimedusega seotud neurasteenia on ilmselgelt tabanud ka mu fotokat, mis keeldub automaatrežiimis ilma välguta midagi pildistamast.

Brrr... tagumine aeg hakata end kuhugi sellisesse kohta sättima kus päike ei paista vaid seitsme kilomeetri kõrgusel vaid kus ta soojendavad ning valgustavad kiired isegi maapinnani ulatuvad.