Eesti kokandusajakirjade sõda

Neil päevil ilmus provintsilinna perioodika müügilettidele Eesti kõige kallima kokandusajakirja järjekordne number. Lausa topeltnumber, oktoober-november. Täis suures osas üsna mõttetut juttu: kohe päris mitu kuud vanad "uudised", sadu kordi läbi nämmutatud jutt veiniklaasidest, intervjuu inimesega, kellega on viimastel aastatel neid intervjuusid tehtud vist küll juba kümneid, toiduretseptid, mis pärit umbes kaks aastat tagasi ilmunud eestikeelsest kokaraamatust (noh, vähemalt fotod ei ole raamatuga identsed) ja eripeatükk pelmeenidest, millest alles hiljuti on mitmeid lugusid teinud nimetet ajakirja kallid kolleegid-konkurendid ning teisedki meediaväljaanded. Ja boonusena leiab sealt ka eraldi sisseköidetud broshüüri, mis tutvustab toidumessi Foodfest. Kindlasti olid seal raamatukeses kalli raha eest endale reklaami ostnud firmad üliõnnelikud, leides, et 2.-4. novembrini toimunud ürituse reklaami said ajakirjalugejad näha juba 20. novembri paiku ilmunud oktoobrinumbris... Mina nende asemel küsiksin küll oma reklaamiraha tagasi. Ja siis meeldis mulle veel asjaolu, et ultramegasupersoodsa aastatellimuse pakkumise esimene deadline (tasuta kinkekaardi saamiseks) oli just tänane kuupäev, s.t. 20. november.

Tõsi, objektiivsusele lõivu makstes tuleb tunnistada, et ajakirjas on siiski veidike ka sellist lugemist, mille teemad ei ole lausa copy-paste järele lõhnavad ning jätkuvalt on esikaane foto ning kujundus IMHO Eesti Vabariigi parim aga sellest kõigest jääb natuke väheks. Eriti arvestades selle väljaande kaanehinda.

Ja kuigi tänases päevas eelistan ma ajakirjale "Köök" küll iga kell ajakirja "Oma maitse" (näiteks OM'i novembrinumber on rohkem kui 20 lehekülge paksem kui "Köögi" topeltnumber, sisaldab sadakond toiduretsepti "Köögi" paarikümne vastu jne jne) on miskipärast ka selle vähemeelistatu ilmutajad pidevalt mu raha endale saanud. Ju ma siis ikka veel loodan lollakalt, et aga äkki järgmisest numbrist...

Aga võib-olla läheb see lugu hoopis sinna rubriiki, kuhu ameerika muusikaarvustajad on tavatsenud tuntud briti rockbändide mõningaid albumeid liigitada: for completists and masochists only.