Eile õhtul saime siis nii kaugele, et vana uks läks eest ja uue lengid on paikas. Õhtul saime kaasaga suht lihtsalt oma tutvumise viiendale aastapäevale pühendatud söömaajaga ühele poole, sest hoolimata vennase algsest nõudmisest teha seda ja ma ei tea veel mida, otsustas ta lõpuks, et üks korralik praetud lihatükk pariisi kartulite, bearnaise'i kastme ja paprika-tomati-peterselli ninnu-nännuga on parim valik :D
Ja kui keegi peaks mind nägema veelkord ostmas neid kuramuse hispaania odavaid jõevähke, siis paluks lahkesti mulle kolakas anda. Puhas raharaiskamine, esiteks pole sealt süüa midagi, teiseks on maitse veider ja kolmandaks on nende tarbimiseks vaja kruustange ja kirves. Või midagi sellist.
Õhtul lobisesin muude tegemiste vahele messeris natuke veel kutega (vennanaine teatas ühel hetkel, et ma olevat kuidagi väga elevil selle arvuti taga :P ), läks teine järjekordsele "oorade kokkutulekule" :)