31 märts 2007

Homoteema kodumaistes kobrulehtedes

SLO reklaam Meil on olemas juba mõnda aega ka online-ajakirjandus ning ühes sellises väljaandes ilmus 28. märtsil intervjuu Reimo Metsaga: "Kes on gay ja miks nad nii õnnelikud näivad? Kõigest räägib klubi Angel tegevjuht Reimo". Naljakas on see, et homode õiguste eest võitlejana tutvustav mees paistab oma intervjuus tegema kõik, et kinnistada väärarvamusi, mis gay'de kohta levivad. Homod olevat enamasti loova töö tegijad, et nad kulutavat oma raha ainult enda peale, on absoluutsed spetsialistid kosmeetika alal ja nii edasi. Halloo!? See kui keegi tunneb eelkõige neid Angelist läbi marssivat mõnda tuhandet klienti, ei tähenda, et ta saaks nende järgi oma üldistusi teha. Palju rohkem on Eestis neid mehi, kes ei käi Angelis, kes isegi ei ela Tallinnas ja elavad oma vaikset elu mõnes maakohas. Olgu siis üksi või koos kaaslasega.

Samas ma leidsin sellest intervjuust, et lisaks seksuaalsusele on veel vähemalt üks asi, milles ma olen Reimoga täpselt ühtemoodi. Nojah. :)

Aga selle "ajakirjaniku" tase, kes Reimo jutu lindilt maha kirjutas (vähemalt ma arvan, et see Reimo tekst ei olnud ta enda kirja pandud), on olematu. Kuidas ometi küll jõuavad kirjutava töö peale inimesed, kes on koolis eesti keele tundidest ilmselgelt poppi teinud? Sõnade õigekiri, nende kokku-lahkukirjutamine, kirjavahemärgid ja nii edasi. Ja kus kurat on keeletoimetajad?

Samal päeval ilmutas ka SL Õhtuleht artikli "Kes on need mehed, kellele meeldivad mehed", mida nad oma reklaamlehtedel tituleerisid lausa homode välimäärajaks. Ma juba kergitasin kulmu, et kas tõesti on vanameister Enn Vetemaa saanud endale väärilise järglase välimäärajate koostamisel aga pilku artiklile peale visates see lootus muidugi purunes vikerkaarevärvilisteks kildudeks. Sisuliselt on kirjutaja kirjeldanud mõningaid iseloomujooni neljateistkümne homo juures, mingit üldistust tehtud pole (õigupoolest seda ei saagi ju teha, iga inimene on niivõrd erinev ja ainus homosid ühendav joon, mida tõmmata saaks, ongi just seesama homoseksuaalsus). Võimalik muidugi, et artikli autori tutvusringkonnas tema teada lihtsalt rohkem homosid pole (no ei tule ta vaeseke selle peale, et see marsajuht, kes ta igal hommikul tööle viib või et see torulukksepana töötav üleaedne, kellega ta tavatseb grillipidusid korraldada, on kah homod...) aga muidu oli see "artikkel" täpselt selline, mille kohta üks kommentaator sealsamas tülpinult kirjutas: "kui midagi kirjutada pole, kirjutame pededest. kui ikka midagi kirjutada pole, kirjutame pededest. ja isegi kui midagi pededest kirjutada pole, kirjutame pededest."

Ja ma igatahes loodan, et SLO ikka jätkab oma toredat artiklisarja erinevate inimtüüpide tutvustamisest ning et järgmistes osades me saame lugeda ülejäänud kümnete tuhandete Eestimaa homode määratlust, samuti oleks äärmiselt teretulnud kirjutada ükskord ometi valmis üks põhjalik heterode välimääraja. Jääme ootama.

2 kommentaari:

Kristjan ütles ...

Läksin ka siis neid pedepoiste jutte lugema ja peab mainima, et kui paljudes kohtades püüdis Reimo näidata, et on täiesti normaalne siis mõned kohad olid ikka klassikaline perverdi unelm.

Olemees.ee keeletoimetajat arvatavasti ei oma.

ancientboy ütles ...

Ma tegelikult vaidlesin natuke sel teemal pärast ka oma kaasaga. Üks võimalus on ju ka see, et "ajakirjanik" kirjutas Reimo pikemast (ja ehk ka loogiliselt ülesehitatud?) jutust kokku just selle, mis seal veebis lõpuks ilmus. Selle, mis tema arvates müüb. Ilma algse jutu mõttest suurt midagi järele jätmata. Nagu meie kirjatsurad ikka kipuvad tegema.

Aga see on lihtsalt minupoolne spekulatsioon, ma tegelikult ei tea, kas see oli nii või ongi kirjapandu sõna-sõnalt isand Metsa räägitu :)

Keeletoimetaja koha pealt olen muidugi samuti sama meelt. Või kui seal tõesti mingi keeletoimetaja oleks, siis ei oleks ta väärt tuhandikkugi oma palgast.