Kümnes nädal

Esmaspäeval võtsime siis kaasaga kätte ja tegime teoks juba mitu aega plaanis olnud käigu ning külastasime paljureklaamitud Grand Rose SPA vee- ja saunakeskust. Meie üksmeelne hinnang on pigem negatiivne (kuigi ei saa eitada mitme laheda "atraktsiooni" olemasolu) ja kui ma ükskord end kätte saan võetud, siis kirjutan neist põhjustest veidi pikemalt.

Sain juba teisest firmast kätte pakkumise uue paraadukse orienteeruva hinna kohta, kolmandast on veel tulemata. Igatahes on õhus oht, et mitu aastat kestnud uksesaaga hakkab vist varsti isegi tulemuslikult lõpule jõudma. Muidugi on nende aastatega selle pagana ukse hind vähemalt kaks (kui mitte kolm) korda tõusnud. Hetkel siis kisub koos lukkude-linkide-ettepanemistega vägisi sinna 30 tuhande kanti.

Ostsin mõned raamatud, mida mul vaja on ja siis veel mõned, mida mul nagu niiväga hetkel tarvis polegi. See kuramuse Korobotška mentaliteet on ikka nii tugev, sest äkki kunagi ikkagi võib-olla läheb vaja. Ma peaks need raamatud veel nüüd mingi riidenutsaka sisse keerama ning paar rulli number 40 niiti sinna ümber veel võruma...

Soe ja päikseline ilm sulatas selle nädalaga lume ja jää peaaegu ära ning esimesed lumikellukesed otsustasid kah end mullast välja ajada. Naaberaias nägime isegi juba krookuseid kerkimas :) Kui nüüd veel selle märja ja sopase maa kuivaks kah saaks, siis oleks päris tore juba.

Laupäeval tegime väikese shoppamise-tiiru, visiteerides kaubamaja (kuhu me jõudsime seitse minutit enne sulgemist ning kus närviline "Kolme tomati" turvamees meil järel käis ja kolm korda ütles, et nad hakkavad kohe kinni panema...) ning laadapäevadesse (või millessegi sellisesse) mattunud Selverit ja kogu lugu lõppes mõrvaga kaasa rahakotis ning nentimisega, et nii odavalt saadud asju ei saa ju ometi ostmata jätta. Mis siis, et enamus neist ostudest ei olnud üldse hädavajalikud. Esimese näitena kasvõi "Superman returns'i" 99-kroonine DVD...

Muidugi väärib omaette märkimist ka väike kulinaarne vahepala poolel teel Selverisse. Nimelt asub juba mõnda aega nn. Elektrumi majas söögikoht, mis kannab uhket nime Hiina kiirtoit - Cafe China in & out ja sellest peaks samuti lähiajal üks eraldi eraldi nupuke tulema. Olgu siis siinkohal öeldud, et see koht on, tsiteerides mu kaasat: "täielik anekdoot!"

Pühapäevaks olid suured plaanid, mis kandsid ühisnimetajat "väike töötegemine". Aga et ilm oli ilus, siis läksime kolistasime natuke mere ääres ringi (hoolimata päikesest oli seal natuke liiga tuuline ning kaugelt liiga märg) ja tagasi kodu poole jalutades sattusime ühe restorani ukse ees täiesti juhuslikult kokku selle omanikega ning loomulikult viis see selleni, et järgmised kolm tundi millegagi istusime me alati võrratus La Perla's, sõime (mina lasanjet, kaasa Toskaana sibulasuppi) ning rääkisime maast ja ilmast. Pluss olime veel ka katsejänesteks kui peremees testis meie peal oma uusi ideid menüü uuendamiseks. Seekord siis erinevate ravioolide näol.

Ja siis oligi juba õhtu ning meie olime end oma plaanitud töötegemisest osavalt ära nihverdanud. :)