Superman returns (Superman tuleb tagasi)

"Superman (Brandon Routh) naaseb pärast aastatepikkust eemalolekut Maale. Samal ajal, kui tema vana vaenlane Lex Luthor (Kevin Spacey) püüab kangelasele lõplikku hoopi anda, avastab terasmees, et tema unistuse naine Lois Lane (Kate Bosworth) on oma eluga edasi läinud. Või kas ikka on? Superman peab leidma võimaluse suhteid taas parandada, otsides endale samal ajal kohta ühiskonnas, mis on õppinud toime tulema ilma tema abita. Püüdes kaitsta enda poolt armastatud maailma hävingu eest, asub Superman eepilisele teekonnale, mis viib ta pimedatest ookeanisügavustest kosmose piiritutesse avarustesse."

Niimoodi tutvustati seda kauaoodatud Sündmust meie meedias. Imeilusad sõnad, mille taha peitunud film on peaaegu täielik saast. Peaaegu seetõttu, et vaatamist päris pooleli jätma ei tekkinud vajadust (ühe teekeetmispausi tegin küll) ning oma plusspunktid saab see ka juba aastaid manalas oleva Marlon Brando kaasamise eest. Aga see on ka enam-vähem kõik. Mul on üldse igasugu koomiksite või "graafiliste novellide" põhjal tehtud filmidega kehvasti. Ei pidanud ma suuremat juba vanadest Supermani-filmidest, Spidermani-lood on suurel ekraanil mu meelest täielik katastroof ning isegi taevani ülistatud "Sin City" nõudis tõsist pingutust, et lõpuni vaadata. Veidral kombel on ühed vähestest koomiksifilmidest, mis mulle meeldivad, hoopis Batmani-filmid ning nii mõnegi jaoks halva maitse etalonid "X-men" ja "X2". Kolmas mutantidelugu, mis tehti juba uue režissööriga, läks kah juba täiesti jaburaks...

Seepärast oli see pettumus Supermanist isegi suurem kuna ma vist ootasin, et lavastaja Bryan Singer teeb samasugust imet nagu ta juba X-meestega tegi aga ei. Isegi ühe mu lemmik-kute James Marsden'i osalemine ei päästnud suurt midagi.

Brandon Routh oli kohati lausa ehmatavalt sarnane Christopher Reeve'iga aga see vist pole ajalugu arvestades just sedasorti kompliment, mida oleks üheski seltskonnas kohane teha. Igatahes lugesin ma kunagi ammu mõnede inimeste arvamisi selle filmi kohta ning fännide põhiline etteheide oli Kevin Spacey valik pahalase rolli ning see, et pahalane ei olnud piisavalt paha. Ahjaa, veel üks läbivaid etteheiteid oli ka Lex Luthor'i väidetavalt naeruväärne plaan kinnisvara abil maailma valitsema hakata. Noh, esiteks ei ole see plaan kaugelt nii naeruväärne (maa ei ole ju vaid pind kus peal astuda, maa on ka maavarad selle pinna all) kui mõnele tunduda võib ja isegi kui oleks, siis needsamad tegelased, kes soiuvad ühe nende arust ebaloogilise põhjenduse üle, ei tee teist nägugi kui Superman hõljub, kihutab ja teeb gravitatsiooni eirates suvalisi imetrikke, mis kõik füüsika elementaarseimade seadustega vastuolus. Niipalju siis kriitikute järjepidevusest ning nende olematust enesekriitikast...

3/10