Kaheteistkümnes nädal

Jätkasin hämminguga inimeste observeerimist, sedasama, mis algas eelmisel nädalal. Nüüd ma hakkan tasapisi vist juba ära harjuma ja uues situatsioonis kohanema.

Uksesaaga osast number X sai eespool kirjutatud, nädala lõpuks oli niipalju täiendusi, et tookord oma kõhtu silitanud kute tegutses ülikiirelt ning eelmine kord puudu jäänud jullad olid Soomest pooleteist päevaga kohal. Thumbs up!

Sain firmale suurepärase ja vastupandamatu pakkumise reklaamida end järjekordses Eesti kõige populaarsemas internetiportaalis ning üks 11-miljoniline reklaamikontaktide pakett maksaks ainult olematu 800 krooni. Puhas fantastika! Ja veel see veenev reklaamtekst: "Erootika on loomulik osa meie igapdevasest elust ning reklaami edastamine erootilise sisuga lehel tdhendab seda, et see reklaam on suunatud maksejuulistele, ruumsatele ning elujuulistele inimestele tdpselt sellele sihtgrupile, keda sooviks endale iga ettevute." Ma arvan, et ma teen tellimuse kohe kümnekonna paketi peale (mõelda, siis oleks ikkagi ju juba 110 miljonit kontakti! ma saan rikkaks!) aga mitte enne kui seal portaalis on oma reklaami avaldanud mõned teised firmad, kes soovivad endale senisest veelgi rohkem ülalnimetatud omadussõnadega iseloomustatud kliente. Nii et armsad seksiportaali omanikud, ma jään teie keskkonnas ootama reklaame pankadelt, advokaadibüroodelt, audiitorfirmadelt jne.

Tegin selle vea, et ronisin võrku ning kuulasin esimest korda elus Nõmme raadiot. Õieti tahtsin üle kuulata ühe konkreetse uudistesaate 13.märtsist aga üle 20 minuti ei suutnud. See jutt mida Margus "Jorh Adniel" Lepa koos oma kaaslasega suust välja ajas, oli lootusetu segu targutavast demagoogiast, mõnest tõesest aga vildakaks väänatud faktist ja lausvalest. Ning matemaatikaga on meestel kah tõsiseid probleeme. Kui 4000 laenuvõtjat oma 3-liikmeliste peredega (ehk siis kokku 12 tuhat inimest) moodustavad kümme protsenti Eesti elanikest, siis... Aga muidugi kõlab ju vande- ja igasugu muude nõude teoreetikute suust 10 protsenti tunduvalt ähvardavamalt kui 1 protsent.

Pühapäeval sõitsin natuke taksoga ning sattusin huvitava kogemuse otsa. Esiteks oli rooli keeramas üks tuttav nägu paarikümne aasta tagusest ajast ning arengud tookord heal soojal kohal töötanud mehe karjääris ei paistnud just plussmärgiga olevat. Vaevalt saime me kohalt võtta kui esiteks uuris ta mismoodi sihtpunkti sõitma peaks ja siis tuli vahetpidamata siunamist linnavõimude, võimatu liikluskorralduse ja nende klientide üle, kes ei saa aru, et ta peab ju sihtpunktist tühjalt tagasi ka sõitma ning sageli olevat nii, et sihtpuntki saab klient mõnekümne krooniga aga tänu ühesuunalistele tänavatele sõidab ta sihtpunktist tagasi tühjalt maha oma kuussada krooni ja üleüldse! Ma küll söandasin korra mainida, et ju ikka vahel kliendid ka teistpidi sõidavad, et ta tühjalt läheb mõnekümne krooni eest sihtpunkti ning tuleb sealt klientidega 600-kroonise arve eest tagasi ning kas see arve ikka just niimoodi sadades kroonides tuleb aga see vallandas ainult uue siunamisehoo. Selline kena nõukaaegne tunne tuli igatahes peale. :)