Observatsioon koerasitast ja saapast

Rühin mina kevadises linnas oma sihtpunkti poole ning ühel pisemal tänaval jääb silma üks moekat (ja arvatavasti üsna kallist) garderoobi omav prominentne proua, kes nühib oma saapa tikk-kontsa vastu kõnnitee serva. Nühib siitpoolt ja nühib sealtpoolt kuni käib prõks ja proua on oma vasakust jalavarjust saanud kaheosalise konstruktori "Konts ja saabas". Näost üsna tumeroosaks värvunud leedi üritab oma uues konditsioonis teha isegi paar liipavat sammu aga et ta saabastel on (või osaliselt olid) ikka päris kõrged kontsad, siis ei tule tal see erinevatel tasanditel käimine kuigi hästi välja. Õnneks on tänapäeva moodsad ajad andnud meile sellise leiutise nagu taskutelefoni ning sellesse ta siis lõpuks karjubki, et talle otsekohe järgi tuldaks. Sest linn on lume alt välja sulanud koerasitta täis ning ühe sellise sisse ta veidi aja eest astuski ning siis juhtus nagu ülalpool räägitud.

Selline sõltumatu ja hinnangult neutraalne olukirjeldus siis.