07 veebruar 2007

Maksundus

Et tegid Riigikokku pürgivad Rohelised siis ettepaneku maksude arvutamise muutmiseks ja oma veerand Eestit läks õnge ning asus teemat lahkama...

Jättes kõrvale mu isikliku antipaatia mõnede Roheliste liidrite suhtes seoses nende teatud sotsiaalpoliitikat puudutavate veendumuste koha pealt, tuleb tunnistada, et tänane tramburai nende maksureformi ettepaneku ümber oli koomiline. Kommentaariumid ja erinevad blogid on täis segast lahmimist ja täiesti jaburaid arvutusi kus üks matemaatika-keenius teise järel üritab oma kummaliste kalkulatsioonidega maailma uut matemaatikat tekitada.

Olgu siis siin veel üks arvutus, lihtsuse mõttes palgaks ilus ümmargune number ja matemaatika selline, nagu seda kuskil seal kooli keskastmes õpetatakse:

Praeguse metoodika järgi arvutatav:
palk - 10'000
sotsmaks (33%) - 3'300.00
palk+sotsmaks - 13'300.00
tulumaks (22%, maksuvaba 2'000.00) - 1'760.00

Uue, roheliste poolt pakutud metoodika järgi arvutatav:
palk - 13'300.00
sotsmaks (25%) - 3'325.00
tulumaks (16%, maksuvaba 3'000.00) - 1'648.00

Nagu näha, on sotsmaksu vahe pea olematu (kuigi tegelikult see maks veidi isegi suurenes, mis, kui puust ja punaseks ette teha, tähendab, et sotsiaalsfääri tarbeks laekuks praegusest veidi rohkemgi raha) ja tulumaksu maksaksid inimesed samas veidi vähem kui praegu. Kus on siin tööandja vaenulikkus töötaja suhtes? Ah et palganumber suureneb aga töötajad saavad kätte ikka samapalju kui praegu? No aga sotsmaks ongi tööandja vaatenurgast vaadatuna töötaja palk, hää küll, peenemalt öeldes "kulutused tööjõule" aga mõte on ju sama.

Vasakparteil (nende esinaise suu läbi) oli mure, et ravikindlustuse osa väheneb. Sotsiaalmaksu ravikindlustusosa muutmisest pole keegi rääkinud ja see saaks minu arusaamist mööda endiselt olema 13%. Ma usun küll, et praeguseks hetkeks on vasakparteilased isegi jõudnud kõik üle arvutada ning saanud aru, et reaalsetes rahasummades ei muutu roheliste pakkumisega midagi. Ses mõttes oli see paanika tobe. Kuigi sellega sai end tasuta suurde meediasse, oli Vasakpartei jaoks lõpptulemuseks parasjagu rumal situatsioon, mis tuletas natuke juba meelde nende eelmise heroilise liidri Tiit Toomsalu palaganlikke sõnavõtte.

Ja siis veel see jutt, et kõik, millega tööandjad nõus on, on automaatselt töötaja jaoks halb ning per se saatanlik? Come on!

Tegelikult ei saa ma sellisest virinast aru. Jumal küll, mitte keegi ei keela ju neil töötajatel oma Saatanate (kandku need siis Pradat või mida iganes) juurest ära minna ning ise endale üks mõnus töökoht tekitada. Hala, et meil pole ametiühinguid, kes neid kaitseks, on tegelikult mõttetu. Kui meie töötajad pole ametiühingutesse koondunud, siis see tähendab vaid seda, et nad ei näe sellel mingit mõtet. Kui peaks tekkima olukord, kus töötajad tõesti vajavad neid esindavat tugevat organisatsiooni, siis see ka luuakse. Nii lihtne see ongi ja nõudluse olemasolul tuleb ka vastav pakkumine. Praegune kisa meenutab aga mõne partei liidrite mõtteid sellest, et küll nemad juba teavad, mis rumalale pööblile hea on ning küll nemad selle siis ka ise kenasti ära organiseerivad. Päh!

Aga kõige kummalisem on tegelikult see, et seda juttu räägib inimene, kellel on ta blogis avaldatud infole tuginedes sisuliselt üks kõrgharidus käes ja teine omandamisel? Uskumatu!

7 kommentaari:

Ramloff ütles ...

Küsimus on usalduses. Selline reform toimib hästi olukorras, kus tööandjatest enamik on usaldusväärsed. Et see nii palju kära tekitas, siis sellest järeldub ka see, et eesti töövõtjad ei usalda tööandjaid (mina ka mitte ja leidsin just niši kus olen iseenda tööandja).

Ametiühingute osas olen eri meelt. Eestlane on sedavõrd individualistlik rahvus, et kahtlustan, et pole võimelinegi koonduma ja enese eest võitlema muidu kui siis, kui on oht, et üldse nälga sureb. Seega on töötajat lihtne ka tapale viia, sest teine eestlane pigem parastab kui ühineb ühiste huvide eest seismiseks.

See, et eestis on kogu aeg sedavõrd parempoolne valitsus, tuleneb eelkõige mu meelest sellest, et eestlasel on teisest inimesest sügavalt pohhui ja ta hea meelega astub üle nälgasurija ise sealjuures mõteldes: "Jumal tänatud, mina olen tugev, mind selline saatus ei ähvarda" ning tema eneseteadvus pigem tõuseb sellest, et ta näeb nälgijaid, kui et tekiks kaastunne.

Eestlasele sobib pigem selline poliitika, mis rõhutab tema isiklikku tugevust ning isiklikku üleolekut oma naabrist ning naabri õnnetus on eestlase parim meelelahutus.

ancientboy ütles ...

Mul puudub küll palgatöölisena töötamise kogemus (enda ühest taskust teise taskusse iseendale palga maksmine, võttes sealt veel osa maksudeks ära, pole päris see) aga üsna mitmel korral on mul olnud tunne, et oluliselt lihtsam oleks elada käsutäitjana kui ise neid käske oma mõnele alluvale jagada ning pidevalt mõelda, kuidas järgmiste kuude palga- ja maksude raha kokku saada. Tõsi, need nõrkusehetked on siiani alati üle läinud :)

Eestlaste individualismiga (sa tituleerid seda lõputut egoismi nii viisakalt... :) ) muidugi nõus aga sellegipoolest ei tohiks mu meelest töötajaid sundkorras ametiühingutesse koondada. See ei erineks ju millegi poolest tule, mõõga ja tapatalgutega halastava kristluse (või moodsatel aegadel nn. demokraatia) levitamisest.

Kui sa räägid usaldusväärsetest tööandjatest, siis Sirje avaldusest jäi selgelt mulje, et selliseid pole olemas praegu ja ei saagi kunagi olema. Ma ei tea, minul on küll mitu korda peast läbi käinud mõte, et paneks ühe mitte eriti kasumit tootva (noh, ausalt öelda end enam-vähem nulli venitava; õnneks ei pea lausa peale maksma) ettevõtmise kinni aga mis saab siis töötajatest, kes seal on mõniteist aastat töödanud? Loomulikult oleks äriliselt olnud mõttekas see juba viis aastat tagasi sulgeda aga näe, venitame siiamaani kuidagi otsa otsaga kokku. Ja siis tullakse mulle ütlema, et tööandja vaenulik suhtumine oma töötajasse on töösuhtesse juba sisse programmeeritud? No tere!

Ning jah, muidugi ma võtsin seda Vasakpartei protestihala natuke isiklikumalt kui oleks pidanud :)

Sirje ütles ...

Eks igaüks loeb seda, mida lugeda tahab ja arvutab seda, mida arvutada meeldib.

Palgakulusid ei arvutata praegu nii nagu sa puust ette ja punaseks üritasid teha. Kümnetonnise brutopalga puhul on avutus selline:
Brutopalk: 10 000
Tulumaks (kuna maha tuleb võtta ka töötus ja pension): 1703
Töötuskindlustus (0,6%) 60
Pensionikindlustus: 200
Sotsmaks: 3300
Töötuskindlustus 0,3%: 30

Kokku tööandja kulud: 13330
Töötaja saab kätte 8037

Kuna ei sinu arvutustes, aga ka lugupeetud rohelise maksueksperdi maksuarvestustes polnud arvestatud kogu palgafondi kulutustega, siis on ka terve idee surnult sündinud ja mul pole plaaniski arvutama hakata, mis siis juhtub kui sotsmaks brutopalga sisse läheb.

Paluks minu hariduse kallal mitte iriseda!

Sirje ütles ...

Okei, rohelise onu arvutustes olid muud maksud sees, aga Sinu omas mitte.

Aga palju õnne Sulle kõige selle arvutamisel, kui roheliste plaan läbi läheks ja kõik töötajad peaksidki ise oma makse arvutama hakkama. Mina raamatupidajana saaksin kõvasti tööd ja raha juurde.

ancientboy ütles ...

Jah, ma tean, et lisaks sotsmaksule ja tulumaksule on veel makse (töötuskindlustuse kaks osa ja valikuliselt ka pensionikindlustus), ma tegelen nendega ka ise iga jumala kuu :) See postituses toodud arvutus sai tehtud seepärast selline, et täpselt samasugused, vaid kahe maksuga tehtud matemaatilised finessid olid antud teema kommentaarides valitsevad. Ja matemaatika seisukohast üks hullem kui teine.

Nagu Sa ka ise leidsid, olid korrektsed kalkulatsioonid roheliste algses idees olemas ning lõppkokkuvõttes osutuks reaalse raha osakaal nii ühte kui teistpidi arvutades enam-vähem samaks. Töötaja saaks kätte ikka samapalju kui praeguse metoodika järgi, samuti oleksid ka ta maksud sama suured. Sisuliselt midagi ei muutuks ja selle ettepaneku ellurakendamine oleks lihtsalt üks väike meigikiht.

Ma tean konkreetset juhtumit, kus kahe töötajaga firma omanik oli oma alluvatega püsti hädas, sest need nõudsid palgatõusu. Kuna nende igakuine kasumlikkus firmale oli konkreetsete numbritega mõõdetav ja selle "mässu" ajal oli see kahe peale kokku umbes 30 tuhat kuus, siis ei tahtnud nad kuidagi aru saada, miks nende brutopalk "ainult" 8000 krooni (ausalt öelda väga korralik palk siinses provintsis) on ja firma tervelt 7000 krooni omale jätab. Seda, et nende toodetust kulus nende kummagi palkadeks mitte 8000 vaid praktiliselt 10700 krooni ning firma pidi oma tootmisvahendite eest liisingut maksma ca 2700 krooni, siis jäi firmale kuus üle 5900 krooni. Poleks ühe provintsifirma kohta väga halb kui ainult sellest ei peaks veel maksma sidekulusid, kütet jne jne. Lisaks tahaks ka firmas asjaajana ning valmistoodangu müüjana töötav omanik ise nagu mingit palka saada. Ma saan aru, et see viimane on muidugi paljude arvates saatanast :)

Igatahes ühele neist töötajaist ei õnnestunudki vist kõike seda selgeks teha ja suure kisamisega ta lõpuks töölt ära läks. Roheliste pakutud metodoloogia puhul jõuaks ehk sellist sorti inimestele lihtsamini kohale, mis ta palk siis tegelikult on.

Ma jään ses suhtes enda arvamuse juurde, et sellisel kujul nagu te oma pressiteate eile väljastasite, oli see tõenäoliselt kiirustades ja emotsioonide kütkes tehtud. Populismi jaoks oli see lihtsalt liiga vahetu. :)

Sirje ütles ...

Tegelikult on sellel roheliste plaanil ka kaugem tagapõhi. Miks tahavad rohelised, et sotsmaks muutuks töövõtja huvialuseks?

Sellele annab vastuse roheliste programmi all teema "Tervis", kus neil on kirjas, kuidas nad tahavad hakata toetama eraravikindlustuse rajamist. Äärmiselt parempoolne idee. Aga parempoolsete ideedega on nii, et üldjuhul teenivad nad ka kellegi konkreetse isiku huve. Antud hetkel on selleks isikuks ... , kes tegeleb e-tervise projektiga ja saaks hakata kenasti teenima, kui ravikindlustus erakätesse läheks. Koos sinu terve elu haiguslugudega, muideks.

Muidugi oli pressiteates hea hulk emotsioone, aga teisiti ei ole Vasakparteil võimalik üldse pildil olla.

ancientboy ütles ...

Tõtt öelda ei lähe mulle eriti korda, kes täpselt mu ravikindlustusmakse pealt teenib. Sest teatud isikud teenivad ka praegu ja kui osa nende kätte voolavast rahast hakkab voolama kodanik ... tasku, siis paneb see mind ausalt öelda ainult õlgu kehitama. Mina seda raha niikuinii ei näe, selle raha kõrvalekalle on aktsiaseltsis "Eesti Vabariik" lihtsalt üks force majeure. Ses mõttes pole ju ka praegune süsteem kuigivõrra vasakpoolsem kui roheliste pakutu. Aga on väike lootus, et kui töötajatele jõuab kohale, kui suuri summasid nemad oma palgast kuhugi mutiauku maksavad, siis äkki keegi neist (meist) hakkabki raha laristajatelt midagi nõudma. Praegu on ikka paljuski ju see mentaliteet, et "oh, ma ju nii haige veel pole, ma ikka täna veel arsti juurde ei lähe...". Sellise suhtumise tagamaad on peidus alateadvuses istuvas mõttes, et arstiabi on ju enam-vähem tasuta, haigeks jäänu ei tunneta, et tegelikult on just tema selle arstiabi (ning sellele lisaks veel ka terve ordu nutikate funktsionäride mugava äraelamise) kinni maksnud.

Ja mis haiguslugudesse puutub, siis Eesti väiksuse juures, kus kõik tunnevad läbi kahe-kolme-nelja tuttava kõiki teisi inimesi kogu riigis, pole need ka praegu miskitmoodi kaitstud. Kui mul sugulane läheb arsti juurde ja kuuleb ise ilma igasugust sellekohast huvi üles näitamata, lihtsalt seetõttu, et rääkijal on suhtlemisvajadus, ühe erahaigla omanikust tohtri käest kõikvõimalikke pikantseid lugusid kallite kaaskodanike tervise kohta, siis on see hea näide sellest, et soovi korral ei ole kellegi haiguslugu kuigi keeruline ka praegu välja uurida.