Nõudlikkus

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja nii edasi...

Helistas nimelt millalgi hommikul Emand ja teatas, et tal on tööst kõrini ja ta on söömata ja üleüldse tuleb ta mu juurde pirukaid näksima. Et mul polnud viitsimist ega aegagi pirukate küpsetamisega ise mässama hakata, siis lippasin jääkonarustel libisedes kohvikusse ning naasesin sealt mõne pagaritootega. Emandast aga ei kippu ega kõppu. Möödus lõuna ja ma jõudsin vahepeal veel linna peal ringi sebida (olles ettenägelikult telefoni ja rahakoti muidugi koju jätnud aga see on juba teine lugu) enne kui ta uuesti helistas ning teatas, et tema hakkab nüüd tulema ja olgu kohv ning konjak kah olemas.

Notõesti! (© mu homme fatale)

Eks ma siis pidin kuulekalt kohvimasina sisse lülitama ja kapist pudeli Larsenit välja otsima. Ja ennäe, lõpuks laekuski Emand oma igavesti lahedas puravikumütsis ning me jõudsime just konjakiga alustada kui täiesti plaaniväliselt oli ukse taga ka ta abikaasa. Ja meie jälle joomas! Nojah, autot juhtiv abikaasa sai lisaks tassile kohvile ja paarile pirukale ka mõned kommid ning pidi sellega leppima. Nii et just täieliku orgia alla see plaaniväline üritus meil ei kvalifitseerunud. Aga ma pean ütlema, et tütarlapse nõudlikkus on aastatega küll kõvasti kerkinud :D