Täiesti kogemata sattusin lugema ülevaadet mitte väga ammustest TIME magazine'i juubelipidustustest Londonis, millega ajakiri tähistas kuue aastakümne möödumist Euroopa turgudele ilmumisest. Rohkem kui 350 üliprominentse külalise ees pidas lühikese kõne ka Cherie Booth, kes muuseas ütles: "Selles moodsas, vahel küünilises maailmas, võib tunduda vanamoelisena, ehk isegi naiivsena, tunnistada, et sul on oma kangelased. Aga ma olen veendunud, et just praegu vajame me kangelasi rohkem kui kunagi varem."
Kangelased. Võib-olla just nende puudumine on meid meie moodsas elus viinud selliste seisukohtadeni, mida ma täna taaskord ühes foorumis kohtasin. Konkreetselt siis ikka see vana hea "kui sa ise teisi oma homoseksuaalsusega ei ärrita, siis ei puutu teised ka sind " sündroom. Aga õigupoolest võib ju sõna "homoseksuaalsus" asendada suvalise teisega, ikka leiab kedagi, kellele ei meeldi su nahavärv, silmade kuju, vasakukäelisus või auto mark. Muidugi on sageli lihtsam " kohanduda" nagu mõned soovitavad ning seda kohanemisvõimet koguni inimese tugevuseks peavad, mina isiklikult ei ole selles deklaratsioonis aga just eriti kindel. Samuti on küsimus selles, et kui kaugele me selle kohandumisega ikkagi minna võime, enne kui me oma päris-mina lootusetult ära oleme kaotanud? Võimalik muidugi, et kohandumisfilosoofide jaoks polegi ego üldse oluline, mina aga ei kipu oma olemust küll vabatahtlikult ära viskama.
Võib-olla just õigluse eest võitlevate kangelaste puudumine on viinud meid allaheitlikkuseni, veendumuseni, et kui me oleme päevast päeva korralikud lapsed ja käitume just nii nagu meilt oodatakse, siis panevad kasvatajad meie asemel nurka seisma hoopis ulaka naabripoisi. Tegelik elu paraku näitab, et kui peaks karistamiseks minema, siis suurema tõenäosusega suudab just krutskeid täis ning ettevõtlik naabripoiss end nuhtlemise alt ära nihverdada, allaheitlik korralik laps mõtleb filosoofiliselt: " Ju ma siis millegagi selle ikka ära olin teeninud!" ning võtab karistuse ohates vastu.
Üks mässajast kangelane, David Bowie sai täna, 08. jaanuaril 2007, samuti 60-aastaseks. Õhtupooliku taustaks ongi mänginud ta "Heroes", vaheldumisi selle loo saksakeelse versiooni " Helden'iga". Long live heroes!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar