See oli... Ei, aitab küll, juba kolmas postitus järjest sama algusega.
Igatahes lugesin meie veebiajakirjanduse aust, uhkusest ja südametunnistusest toredat lugu ühe vahva hiina tüdruku tegemistest ning selle peale tuli meelde, et ma ise olevat paraja pätakana millalgi seitsmekümnendate keskel marssinud parajasti laua taga raha üle lugeva ema juurde, koukinud kulmu kortsutades kupüüride seast välja ühe igavesti närtsaka ja kulunud kümnerublase ning teatanud, et see on nüüd küll nii vana ja kole raha, et selle me viskame kohe minema.
Kui pilusilmse preili näol oli tõenäoliselt tegu riigiisade kursile hästi pihta saava kodanikuga, kes otsustas kiirkorras paar sammukest kommunismile lähemale jõuda, siis minu puhul oli ilmselgeks põhjuseks juba õrnas eas avalduvad kalduvused. Sedakorda siis esteedi omad.
13 aprill 2008
Noor esteet
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar