Kommikatastroof

Naljakas, vahepeal ma suutsin rõõmsalt aastaid elada niimoodi, et kodus peaaegu polnudki komme. Nüüd, seoses ühe kute silmapiirile ilmumisega eelmisel aastal on elukorraldus kuidagi niimoodi välja kujunenud, et mul on alati mingi ports neid va Kalevi toodetud magusvärke kausis ootamas. Lihtsalt igaks juhuks, eksole. Mis muidugi ei sega ka mind ennast neid aeg-ajalt haaramast.

Nojah, ja nüüd ma just avastasin, et kõik, otsas. Netu. Ma olen ise kõik pintsli pistnud. Eks muidugi tuleb ka võimalust kasutada kuni ma veel jaksan neid totakaid pabereid kommidest eraldada aga sellegipoolest... Ainuüksi täna olen ma ära söönud pea terve paki (vahel on muidugi ka hea, et Kalevi kommipakid nii väikeseks jäänud on) neid paganama tiramisu-maitselisi pralineesid (kusjuures need õieti ei maitsegi mulle, igatahes on india pähkliga pralineed palju-palju paremad ja ma ei saagi aru, kuhu need tiramisud õieti kadusid) ja komme lihtsalt enam pole. Või no peaaegu pole, sest mingid kuramuse karamellid ei lähe arvesse, kommid peavad ikka šokolaadi ja muu glamuuriga olema. Ning homme on laupäev, kute päev.

Ehk siis tegelikult on kaks võimalust. Kas ma lähen hommikul kommiostureisile (mis minu laiskuse juures on vähetõenäoline) või peab kute (juhul kui ta muidugi üleüldse välja ilmub) leppima kas Türgist toodud šokolaadiste vahvlibatoonidega või 72- ning enama protsendilise mõrušokolaadiga. Seda viimast on mul vist küll kilode kaupa. Nii et kute, kui sa seda loed (mida ma küll loodan, et sa tglt ei tee :D ) siis be warned! Piinlik lugu igatahes. :)