Lemony Snicket's A series of unfortunate events (2004)

Lemony Snicket's A series of unfortunate events
Lavastaja: Brad Silberling
2004
http://imdb.com/title/tt0339291/

Violet (Emily Browning), Klaus (Liam Aiken) ja Sunny (Kara ja Shelby Hoffman) Baudelaire on kolm imelast, kes peale vanemate traagilist surma hooldaja kätte usaldatakse. Nende hooldajaks määratud Krahv Olaf (Jim Carrey) on veider ning väga ahne vanamees, kes laste elu mingil moel lihtsaks ei tee. Peale Krahv Olafi nurjunud üritust lastest "õnnetuse" teel vabaneda ning nende suur vara endale saada, saadetakse need järjest uute hooldajate juurde, kuid see kõige esimene ei taha neid kuidagi rahule jätta ...

Kui 2003. aastal ilmus eesti keeles esimene köide Lemony Snicket'i (tegelikult küll Daniel Handler'i) raamatuseeriast "Sari õnnetuid lugusid", siis kergitasin ma ühte kulmu ning mõtlesin, et "Vau! See käis kähku." Ilmus ju ingliskeelne originaal vaid neli aastat varem ning oli selleks ajaks koos juba trükist tulnud järgedega jõudnud parajat furoori tekitada. Õieti olid kriitikud, kellel kõik peab ju kenasti kastistatud olema, puhta hädas ning tituleerisid seda küll gooti, küll uus-viktoriaanlikuks kirjanduseks, küll mustaks huumoriks ja lihtsalt absurdiks. Isegi steampunk'iks ning lastekirjandus olevat see niikuinii. Nii et oli igati tervitatav nähtus, et seda kõike ka maakeelde ümber panema hakati aga paraku ei ole kõik raamatud Potterid või Pratchettid ja tundub, et väga raskelt tulevad need köited, praeguseks on kolmeteistkümnest köitest eesti keeles ilmunud vähem kui pooled. Tahaks küll loota, et sari päris pooleli ei jää.

Film põhineb eelkõige sarja esimesel kolmel raamatul: "Ahastav algus" (1999, e.k. 2003), "Roomajate ruum" (1999, e.k. 2004) ja "Avar aken" (2000, e.k. 2004) aga muidugi ei saanud ju tegijad juba olemasolevatele lugudele truuks jääda ning pidid tegema täiesti ebavajalikke muudatusi. Kuni Carrey tegelase välimuse muutmiseni välja. Carrey on üldse siin filmis üks suur küsimärk. Ühtedele ta meeldib pööraselt (ning jah, ta suudab erinevaid rolle mängida küll, isegi ühes filmis), teisi, sealhulgas ka mind, jätab ta vägagi ükskõikseks ning teenib siia ühe miinuspunkti. Lihtsalt. Laste osatäitjad olid see-eest fantastilised ning Meryl Streep Baudelaire'de parajalt sahmerdava tädi Josephine'na traditsiooniliselt särav. Hää küll, Streep'i puhul olen ma küll ka alati raudselt erapoolik. :)

Efektidest kubisev linateos on tegelikult kõigist oma miinustest hoolimata lahe vaatamine, raamatute (pseudo)süngust on küll tublisti vähendatud ning nagu juba öeldud, üsna paljut ka muudetud või pea peale pööratud (sellest tulenevalt on raamatuid mittelugenuil arvatavasti eeliseid) aga poolteist tundi möödus sellegipoolest lennates. Ühes eesti filmifoorumis klassifitseeris keegi paar aastat tagasi selle filmi "(musta) huumoriga vürtsitatud fantaasia muinasjutt-draamaks" ja nihukesse kasti võib ta ka minu meelest vabalt panna.

7/10