Kolm raamatut

I

Eurovisiooni lauluvõistlus on juba aastaid erutanud ka eestlaste meeli ning sellest on kirjutatud kümneid raamatuid. Tim Moore, populaarne briti kirjanik, on maha saanud veel ühega. Ainult et seekordne, "Nul points" keskendub neile esinejatele, kes on viie kümnendi jooksul hakkama saanud briljantse põrumisega ning teeninud lauluvõistlusel oma riigile null punkti.

Tegelikult ei ole küll mitte päris kõik nullimehed ja -naised raamatusse raiutud. Esimene nulliring (ja lausa neljale riigile korraga) oli juba 1962. aastal, Moore'i raamatus on aga varaseim põruja 1978. aasta norra punkar Jahn Teigen. Tõsi, ta oli esimene nullimees 1975. aastal kasutusele võetud nn. uue hindamissüsteemi järgi ja tänaseks on sedapidi arvestust mööda tal ka kuraditosin saatusekaaslast. Lauljaid nii Norrast (jah, norrakad on kolm korda nulliga koju läinud), Leedust, Suurbritanniast, Soomest, Türgist, Austriast ja tont teab kust veel. Nende kõigiga Tim Moore ka rääkis ning uuris muuhulgas, kuidas selline kohutav sündmus nende elu muutis. Vestluste tulemuseks on pea nelisada lehekülge paks raamat.

Osta näiteks siit: amazon.co.uk

II

Ma ei tea kui populaarne on Eestis film "Wizard of Oz" ning selle aluseks olnud L. Frank Baum'i samanimeline raamat, ingliskeelses maailmas lööb juba mitu aega laineid selle eellugu "Wicked". Gregory Maguire võttis kätte ja kirjutas loo rohelise nahaga, isepäisest ja targast tüdrukust nimega Elphaba. See kõik juhtus muidugi kaua aega enne kui Dorothy oma majaga Oz'i prantsatas, selleks ajaks oli Elphaba juba suureks, vanaks ja koledaks kasvanud ning temast oli saanud Wicked Witch of the West. Hittmuusikal (esilavastus 2003. aasta oktoobris) ja hittraamat Elphaba elust on kuulutatud absoluutselt kohustuslikuks vähemalt kõigile Dorothy sõpradele.

Raamatu saab siit: amazon.co.uk

III

Slava Mogutin on üks viimaseid idanaabri poliitilisi dissidente, kes nõukaaja lõpul "homoseksuaalse huliganismi" eest vangi mõisteti ning kes 21-aastaselt sai Ameerika Ühendriikides poliitilise varjupaiga. Enim tuntud küll kirjanikuna, on ta nüüd hakkama saanud ka oma esimese fotoalbumiga "Lost boys", kus ta portreteerib peamiselt Venemaa noori mehi. Raamatus on erinevatel andmetel kas 144 või 200 lehekülge aga sõltumata sellest numbrist tundub see omas valdkonnas olevat üks 2006. aasta põnevamaid fotoraamatuid.

Saab kasvõi siit: amazon.com