Ausus häbipostis ehk homod Toompeal

Valimiskampaania kogub tasapisi tuure, nii on tänases "Postimehes" ja "Eesti Päevalehes" lühike nupuke Ardi kandideerimisest. Ning muidugi "refereeris" seda ka Delfi.

Kui nilbused ja sõim kõrvale jätta, siis taandub enamik Ardi-vastaseid kommentaare emotsionaalsele karjatusele "Appi! Geid tahavad hakata meie ühiskonda puudutavaid otsuseid tegema."

Eksole. Vaid veidi rohkem kui saja aasta eest oli täiesti arusaamatu, mõeldamatu ja uskumatu, et nendesamade kommentaatorite esiisad tahtsid ka sõna sekka öelda oma tollast ühiskonda puudutavate otsuste tegemisel. Riigiisad olid šokis. "Mida paganat! Need vastselt pärisorjusest vabaks lastud matsid, kes isegi suhtlevad mingis mõttetus "keeles", ei tea ju riigivalitsemisest midagi!"

Veidi aega hiljem kui eesti naiste seast hakkas esile kerkima tugevaid juhte, olid needsamad "matsid" ise šokis. "Mida paganat! Naine riigitüüri juures??? Võimatu! Naise koht on köögis lapsi kantseldada, mehe eest hoolitseda, olla vait ning madalam kui muru!"

Neegreid meil eriti pole, niisiis jääb "alamate rasside" probleem hetkel vahele. Ning nüüd on siis taaskord homod internetikommentaatorite hammaste vahel.

Või täpsemalt, mitte homod pole hammaste vahel, vaid need, kes julgevad enda olemust ka avalikult tunnistada. Kommentaatoreid ei sega ju absoluutselt need geid ja lesbid, keda on alati riigi kõrgetel kohtadel istunud kuid kes (sageli meeleheitlikult) maskeerivad oma eraelu glamuursete võltsabieludega, ise samal ajal kohati vägagi eksootilist topeltelu elades.

Kumb on siis ikkagi parem? Kas see riigiisa, kes näitemängu mängides sisuliselt oma rahvale valetab (ja on sageli seetõttu ka kergesti šantažeeritav) või see, kellel selliseid luukeresid kapis pole? Kumba me peaksime rohkem usaldama? Ja kummast on Eesti rahvale rohkem kasu, kas küll tuntud inimesest (olgu see siis laulja, kirjanik või keski kolmas), kes partei häälepüüdjana Riigikokku pääseb ja ehk erakonnale lisahääligi kokku tõmbab, või Ardi-sugusest mehest, kes on juba aastaid sotsiaalvaldkonnas reaalselt tööd teinud ning kes omab arvestatavat kogemust?

Kommentaatorite halvakspanu osaliseks on saanud ausus. Uus hea Eesti?