Kui neegrid on värvilised, kas meie oleme siis must-valged?

Tõtt-öelda on ancientboy'd ära tüüdanud see pidev hala teemal, et "neeger" on maailma kõige paham sõna ja üleüldse. Nüüd on tehtud "uudis" ühe K-erakondlasest telestaari sõnakasutusest kusjuures vist kõige karmim väljend milega ta tütarlapse poole pöördus, oli "tõmmu". Et siis nagu misasja?

OK, nigger on inglise keeles tunnistatud hästi halvaks tähekombinatsiooniks. Koguni nii halvaks, et eelmise sajandi esimesel poolel ülipopulaarsete negroidse mehe pea kujuliste rahakassade "Jolly Nigger Bank" müük Ameerika antiigipoodides põhjustab pea alati valulisi reaktsioone või Agatha Christie klassikaline "Ten little niggers" muundus kõigepealt võluväel "Ten little Indians'iks" (ma pole kunagi aru saanud, miks indiaanlaste suremine vähem traagiline oli kui neegrite oma) ja siis sai sellest juba igati korrektne "And then there were none". Olgu, ingliskeelses maailmas on see nende mängumaa ja nende õigus aga igal keelel on siiski oma nüansid.

Sellest, et eesti keeles on "must" sisuliselt palju halvustavama alatooniga kui "neeger" on juba nii palju räägitud, et ma enam ei viitsi. Võtsin siis riiulist hoopis Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Keele Instituudi poolt välja antava "Eesti kirjakeele seletus-sõnaraamatu" mis peaks olema kõige autoriteetsem eesti keele alane sõnastik ja ennäe, kolmanda köite neljandas vihus, lehekülje 647 esimeses veerus on selline artikkel:

"neeger, -gri, -grit s. neegrirassi kuuluv tumedanahaline kräsusjuukseline paksude huulte ja laia ninaga inimene (algselt Aafrikas, hiljem ka Ameerikas ja mujalgi). Aafrika, USA neegrid. Poisid olid päikeses mustaks kõrbenud kui neegrid. Pime nagu neegri kõhus. Ls. ajaleheneeger."

Samatüvelisi sõnu järgneb seal veel mitu. Ei mingit paanikat ega rassismis süüdistamist. See on lihtsalt eesti keel. Ja selle asemel, et niigi hüsteerilist maailma veel rohkem tagajalgadele ajada, võiks ju eestlased mõistuse pähe võtta ning leppida, et meie keeles lihtsalt ongi selline sõna ja kõik. Kes tahab, see las kasutab ja kes ei taha, no ärgu siis kasutagu.

Teine ning kahtlemata palju auahnem võimalus oleks asuda suurt trummi tagudes oma sõjaretkele ning nõuda igas kui viimases maailma keeles meile kahtlastena tunduvate sõnade kasutamise lõpetamist. Eksole, no mille pagana pärast peaks eestlane end laskma kaukaaslaseks (caucasian) tituleerida, kuulama Kevin Puts'i komponeeritud muusikat või taluma seda, et norralased meile hommikusöögiks oma okserulli serveerivad? Haarakem relvad, mu õed ja vennad Maarjamaalt!

Üldiselt on aga see kuramuse poliitiline (pseudo)korrektsus sama idiootlik kui ookeani tagant üle maailma laiali veetud keep smiling ning pidev "how are you?" millele ei viitsita isegi viisakusest vastust ära kuulata.