31 jaanuar 2008

Bombay to Bangkok (2008)

Bombay to Bangkok
Lavastaja: Nagesh Kukunoor
2008
http://imdb.com/title/tt1159917/

Bombay to Bangkok plakat Hirmsas rahahädas kokk Shankar (Shreyas Talpade) leiab pärast Bombay maffiabossi söögikohast lahkumist viimase toolilt igavese pataka raha ning loomulikult ei suuda kiusatusele vastu panna. Ja veel enne kui ta toimuvast õieti arugi saab, põgeneb ta juba elu eest ning püüab end mafioosode silma alt eemal hoida. Arvestades raha eelmise omaniku positsiooni, on selge, et kodulinnas ei taha see hästi õnnestuda ning kutt ostabki pileti Dubaisse. Millest saavad "pahad poisid" aga loomulikult teada ning lõpuks satub kokapoiss peale mõningaid segaseid sekeldusi Bangkokki lendava lennuki pardale. Ootamatult leiab ta end olevat üle ilma kokkuklopsitud arstide grupi liige, kes suunduvad Tai maapiirkonda kohalikke tohterdama.

Sihtpunkti jõudmise õhtul viib nende tõlk nad ühte "massaažisalongi" ja seal kohtub Shankar Jasmine'iga (Lena Christensen, kes hoolimata oma skandinaaviapärasest nimest on pesueht tailanna ning sealmaises televisioonis populaarse aeroobikasaate juht) ja ongi kutu. Amorid lendavad Cupidodega võidu ning noortel jääb üle vaid oma armastuse kiirteel üksteise poole kihutama hakata. Lõplik kohtumine võtab muidugi üksjagu aega, sest sellel kiirteel on üksjagu ootamatuid kurve...

Ma püüdsin kohe tükk aega meelde tuletada, millal sai viimati vaadatud ehtsat Bollywoodi filmi ja leidsin, et kardetavasti on sellest ajast vähemalt oma paarkümmend aastat möödas. Tõenäoliselt oli see veel enne seda kui kõik eestlased ootamatult ühe kuuendiku maailmast upakile laulsid ning vaatamiskohaks oli siis provintsilinna paarisajakohaline kino, mis oli alati vähemalt pooltäis. Huvitav, kuskohast see rahvas võeti?

Igatahes üritasin ma nüüd oma tutvust hindu kinematograafia au ja uhkusega veidi uuendada. Kuigi lavastaja Nagesh Kukunoor on enamiku bollywoodlaste jaoks üks paras mässaja ja paljude "vana kooli" filmitegijate meelest ei peaks Kukunoor't üldse kaamera lähedale laskma. Ta segab oma töödes kokku erinevaid žanre, ei jälgi aastatega väljakujunenud Bollywoodi traditsioonilisi kaanoneid ning kasutab hindi ja inglise keele mikstuuri, mida kutsutakse hinglish'iks. Kohutav, eksole! Samas on ta vaid mõne filmiga jõudnud endale koguda juba terve fännide parve ning see oli vist The New York Times, kes Nagesh'i nimetas Bollywoodi vaikselt mahakäiva filmiveski uude tuulde pöörajaks.

See alles paari nädala eest Indias esilinastunud film oli aga naljakas. Nojah, eks ta komöödia pidigi olema aga samas pean tunnistama, et nii mõnedki stseenid said kiirendatud tempos läbitud. Loomulikult ei puudunud siin filmis ka laulu- ja tantsunumbrid, kaadritaguse hittrolli sai endale ka tuntud helesinine tablett (täitsa huvitav oleks teada, kui mitmesse filmi Viagra oma turuloleku vähem kui kümne aastaga juba jõudnud on?), pahad saavad teenitud karistuse ja kõikevõitev armastus on hingematvalt kaunis...

Ja seda ma ütlen ka, et kui poleks olnud maffiabossi heasüdamlikku hip-hopparist poega (ning tema kaaskonda), kelle katsed issile mafioosotamisega meele järgi olla olid eriti äbarikud, siis oleks fast forward nupp oluliselt rohkem sõtkumist saanud.

Aga tegelikult teeb mulle veel üks küsimus muret. Selline globaalse tähtsusega probleem nimelt. Kui linn 1995. aastal Bombay'st ametlikult Mumbai'ks ringi nimetati, miks siis Bollywoodist Mullywood'i ei saanud?

5/10

2 kommentaari:

Trash ütles ...

Tuli meelde, et vaja otsida endale vaatamiseks bollywoodi remake Kaklusklubist. Kõlab ju ahvatlevalt?

ancientboy ütles ...

Jummel! Stseenide vahele on pikitud kaadrid nabatantsijatest, kes vahepaladena kullakõlinal oma puusi õõtsutavad ja võltsmalbusega silmi plaksuvad ning siis, peale teist laulusalmi, sööstavad kusagilt kaadri tagant püünele ka Bollywoodi versioonid bradpittidest ja edwardnortonitest (ühel veel sitar järele lohisemas) ning hakkavad veidi läbi nina inisevalt hindukeelset hetkehitti esitama, ise hoogsalt veel mingit klassikalist india tantsu vihtudes...

Mnjaa, asjal on jumet. :)