Casino Royale (2006)

Casino Royale
Lavastaja: Martin Campbell
2006
http://imdb.com/title/tt0381061/

James Bond (Daniel Craig) on oma kaks professionaalset palgamõrva-tööd korralikult ära teinud ning teda tõstetakse "00" staatusesse. Bondi esimene 007 missioon viib ta Madagaskarile, kus peab luurama terroristi Mollaka (Sebastien Foucan) järele. Kõik ei lähe plaanipäraselt ja ta otsustab asja uurida iseseisvalt, et välja nuhkida ülejäänud terrorivõrgustik. Bond suundub Bahamale ning ta saab teada, et terrorivõrgustikuga seotud Le Chiffre (Mads Mikkelsen) peatamiseks peab ta teda võitma pokkerimängus Montenegros asuvas kasiinos Casino Royale. Alguses ei meeldi James Bondile, et M (Judi Dench) saatis kaasa Vesper Lyndi (Eva Green), kes peab jälgima, et midagi valesti ei läheks, kuid aja möödudes hakkab Bondil huvi naise vastu kasvama...

Jah, mul oli isegi see järjekordne järg (mis küll tõotab saada uueks alguseks) ikka veel nägemata...

Klassikaliste Bondi-kaanonite järgi hinnates jäi minu jaoks avatiitrite eel olnud madin kuidagi kesiseks. Tiitrid ise, mis on Null-Null-Seitsmel olnud omaette firmamärk juba aastakümneid, olid see-eest tasemel: mängukaardi teema, kildudeks pudenevad figuurid ja psühhedeelne värvidemäng olid "just sellised nagu peab" ja ka edasine läks tuttavat skeemi pidi edasi. Head ja pahad ja siis veel need head, kes tegelikult on pahad ja nii edasi.

Bondi-filme poleks olemas ilma negatiivsete tegelasteta ja seekordne peapahalane, Le Chiffre, on endale saanud väärilise kehastaja. Taanlaste au ja uhkus Mikkelsen kehastab nähtavast veelgi suurema masinavärgi mutrikest ning see tegelane on vahelduseks 007 tavaliste vastaste, suurusehullustuse all kannatavate maailmavallutajate ja teiste maniakkide kõrval üks tavaline pätt, keda motiveerib mitte mõni kohe plahvatama hakkav tuumapomm, helgesse homsesse sööstev kosmoserakett või mingi muu selline jura vaid vana hea raha. Lihtne, arusaadav ja konkreetne ning sellevõrra ehk ohtlikumgi.

Seda, et briti luure au ja uhkus mõjub oma uues, nooruslikus ja isepäises reinkarnatsioonis kordades efektsemalt kui kõik need Lazenby'd-Moore'd-Dalton'id-Brosnan'id kimpu kokkuseotuna, on juba palju räägitud. Ma isegi riskiks asuda pühaduseteotuse libedale teele ning mainiks, et mu meelest tegi sarja 21. osa ka suurele osale Connery' filmidele ärtust ära.

Ja mu lemmikkoht on kahtlemata rongis peetud dialoog:

Vesper Lynd: [tutvustades ennast Bondile] "I'm the money."
James Bond: [hindaval pilgul naist vaadates] "Every penny of it."

Tõesti kahju, et Vesperile ei olnud saatuse poolt antud võimalust saada Miss Moneypenny'ks. :)

8/10