Küsimus(ed) mulle: "Mida sa siis tänavustest eurolauludest arvan?"
Vastus: "Mitte midagi ei arva, ma pole neid oma teleka- ja raadiovabas elamises kuulnudki..."
Okei, tegelikult on see kümnendikvale. Kui "Leto svet" YouTube'i pandi, siis ässitati mind seda vaatama. Vaatasin oma poole laulu jagu ning no ma ei tea, kindlasti on viga minus aga see ei jätnud mulle mingit kustumatut muljet. See ei jätnud üldse mingit muljet.
Igatahes võtsin täna hommikul siis lõpuks kätte ning ketrasin Eesti Televisiooni Eurovisiooni erilehel need kümme laulu läbi.
1. "Leto svet" - lihtsalt tobe ja naljakat pole duoks muundunud Kreisiraadio kolmiku tegemistes ammu enam midagi.
2. "Real big money" - andeks, aga Madness tegi seda kõike juba mitmekümne aasta eest ja oluliselt paremini.
3. "One on one" - keskpärane sümbioos seitsmekümnendatest ja kaheksakümnendatest, kus laulja näeb lausa kohutav välja. Kaire seevastu on super nagu alati ja ma ei ole kunagi aru saanud, miks Vilgats pidevalt mingiks taustalauljaks jäänud on. Temas on tõelist diivamaterjali (ja palun mitte segi ajada pedepuhvetite lavadel keksivate "diivadega") ning see vääriks esiletoomist. Paadam oma kõmulise videopildi tsensuuriga ja eriti hilisema debiilse põhjendusega läks muidugi lõplikult lolliks. Taaskord.
4. "Question man" - selgelt Rannapi laul, mida on üritatud esitada mingi veidra sulamina Prefab Sprout'i, Deacon Blue ja David Bowie stiilidest
5. "Üksinduses" - oleks seda palju tahta, et vähemalt ühe laulu puhul (üks kahest maakeelsest loost nagu see meil tänavu on) ei tekiks tunnet, et seda esitav seltskond on kõvasti harjutanud moodsalt ohkiva ja ähkiva aktsendiga kadakainglaslikku laulmismaneeri?
6. "365 days" - kas muusikavabrik Paulus/Laisaar/Kotkas/Hallas üritab panustada eelmise aasta võiduloo skeemile? See pole ajalukku vaadates vist kunagi erilist edu toonud, eriti kui seda veel nii üllatavalt kesiselt teha.
7. "It's never too late" - issand, ma poleks uskunud, et ma seda ütlen, aga see Imre tehtud lugu mulle täitsa meeldib... :$ Kui nüüd veel lauljad enam-vähem ühte laulu laulma kah saaks...
8. "Stefani" - asjaolu, et Sal-Saller loo kirjutas, ei tohiks automaatselt tähendada, et esitaja vahelduva eduga ka ta laulmismaneeri järele matkima peaks.
9. "Ice-cold story" - niih, see pisike laval ringituiskav, Iiris Vesiku nimeline haldjas, kellest ma mitte midagi varem kuulnud polnud, on võitja. Pärikõrva laul, lahe esitus ja everything else. :) Ahjaa, kas see sorakil karvadega kitarrist oli tublisti kosunud Sulliwan? Ning laenates sõnu Kareli blogist: "Topless cello-players get my extra points, of course."
10. "God inside your soul" - õigupoolest peaksin ma oma kunagise klassivenna noorele nimekaimule (kes pealegi võib veel kaugelt-kaugelt sugulanegi olla...) ju patriootlikkusest pöialt hoidma aga ma teen seda sellise ettevaatliku tagasihoidlikkusega, sest mis oli selles laulus sellist, mis eristaks seda kümnetest tuhandetest samalaadsetest? Aga täpselt, seda minagi räägin...
Kokkuvõtteks laename veel sõnu mujalt: kümnest kuus laulu ma "saadaks kohe tagasi" (fraasi copyright kuulub mu lemmikprofessorile), ülejäänud nelja võiks isegi mõned korrad veel kuulata. Aga et milline neist peaks saadetama tänavust Eurovisiooni võitma? [ Räme naer saalis ] No kuulge, tänan küsimast aga mul on hetkel reaalsustajuga kõik korras.
29 jaanuar 2008
Eurolaul 2008 - saadame tagasi!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar