Eesti mark

10. jaanuaril ilmub Eesti uue standardmargiseeria avamark ning siinkirjutaja võtab kõik oma mütsid selle kujundaja Lembit Lõhmuse (kelle nimi seekord miskipärast margile polegi jõudnud?) ees maha. No eks mehel on kogemusi muidugi ka ja ta on end ammu näidanud väga mitmekülgse (margi)kunstnikuna aga see on nüüd küll täpselt selline, milline üks standardmark olema peab: kasutab klassikalise postisarve motiivi, on monokroomne, selge ja konkreetse värvitooniga ning on oma disainilt küll moodsalt lakooniline kuid samas siiski ka konservatiivne. Ainus asi, mille kallal ma natuke viriseksin, on hinnanumbrite kirjatüüp aga samas on mark "päris elus" tunduvalt pisem kui ekraanilt paistab ning loetav on see šrift igatahes. Thumbs up!

Nüüd jääb üle ainult loota, et Eesti Postmargi tegelastel jätkuks kainet mõistust oma lubadust pidada ning selles sarjas kasutada erinevate nominaalide markide juures üksteisest selgelt eristuvaid värvitoone ja et ei juhtuks niimoodi nagu vanemate vapimarkidega kus mitmekroonise hinnavahega marke pole veidi kehvema nägemisega inimesel neid ka kõrvuti pannes võimalik eristada, sest värvigamma on peaaegu identne ning kribukirjas hinda lihtsalt ei näinud luubita lugeda.

Muidugi on Eesti markide seas ka varem on olnud väga ilusaid eksemplare ning kui mõni kohutavalt jube erand (ainuüksi eelmisest aastast näiteks äärmiselt ebaõnnestunud Hirvepargi mark või teatud välis-eestlaste kamba hirmsa kisa peale lõpuks välja antud küüditamise plokk - neid koledusi on ka varasematel aastatel tegelikult mõni veel ilmunud) välja arvata, siis pole meil mingit põhjust oma uuema perioodi markide pärast silmi maas hoida. Sõjaeelsete pärast veel vähem, sest need on niikuinii juba ammu klassikaks saanud. :)