Fantastic Four : Rise of the Silver Surfer (2007)

Fantastic Four : Rise of the Silver Surfer (Fantastiline Nelik ja Hõbesurfar)
Lavastaja: Tim Story
2007
http://imdb.com/title/tt0486576/

Seekord peab koomiksimaailma ”kuninglik perekond” vastu astuma oma suurimale väljakutsele, kui meie planeedile jõuab Hõbesurfar, et valmistada Maa ette täielikuks hävinguks. Samal ajal, kui ähvardav kuju segadust külvates mööda maailma ringi kihutab, tabab Nelikut ebameeldiv üllatus, kui naaseb nende vana vihavaenlane dr. Doom. Kangelased peavad tegutsema kiirelt, enne kui kaob viimne kui lootus.

Koomiksifilmidega on mul teatavasti segane suhe. Mõned (nt. X-men'i kaks esimest osa, hea hulk Batman'e jne jne) istuvad ülihästi, teised (eesotsas kahe S-man'i, Superi ja Spideriga) ei kõlba ka püüdlustest hoolimata vaadata. Fantastic Four'i seeria 2005. aastal esilinastunud avaosa kuulus kahtlemata ülalmainitud esimesse kategooriasse, järjeloo suhtes olid mul peale paari siit-sealt nähtud-kuuldud arvamust tugevad eelarvamused. No kuulge, mingi õhus lauaga ringi tuiav hõbedane mehike? Mille poolest see parem peaks olema kui Ämblikmehe (senise) triloogia esimene vastane Roheline Paharet? Nii ma seda vaatamist edasi lükkasingi aga lõpuks ei olnud enam kuhugi lükata, plaat tuli tagasi anda.

Tulemus? Arvestades negatiivset eelhäälestust, siis lausa super. Michael Chiklis oli neil vähestel hetkedel, mil tal kummikostüümi seljas polnud, endiselt võluv ja neliku omavahelised nagistamised andsid loole kõvasti vunki juurde. Ning kõige jubedam ootus, Galactus'e käsilane ja eelsalklane Hõbesurfar, polnudki üldse nii kohutav ja omas lausa inimlikult malbeid jooni. Iseenesest on see lausa kummaline, kuidas samalaadsed "vastaspoole" tegelased (Green Goblin ja Silver Surfer siis) nende kahe filmi näitel mõjuvad tavapärasest erinevalt. Kui enamasti on paharetid headest kangelastest oluliselt huvitavamad, siis nende kahe tegelaskuju puhul mõjub kergelt melanhoolne, sügava sisemaailma ning traagilise minevikuga surfaja punnsilmsest ja mingist arusaamatult abstraktsest kurjusest läbiimbunud rohemehikesest kordades sümpaatsemalt.

6/10