Võltsingud

Sellest on vist möödas paar-kolm päeva kui ma ühest hästi targast kohast lugesin veendunud sõnavõttu, et mitte keegi ei vaevu valmistama võltsinguid üliodavast kraamist. Noh umbes nagu turul mõnikümmend senti maksvad postmargid või krooni-kahega müüdavad mündid. Muigasin siis omaette ning mõtlesin neile võltsijatele, kes eelmistel sajanditel just sedasorti kraamiga suurt raha on kokku ajanud. Ning tänane päev tõi nagu tellitult taaskordse tõenduse, et osavad näputöö tegijad pole kuhugi kadunud ning ülalmainitud sõnavõtu autor elab oma natuke liiga roosamannalises mullis.

Kusagil eelmise sajandi seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel oli hirmus populaarne marke koguda. Tõsisemate kollektsionääride jaoks on see muidugi endiselt huvitav teema aga selline hulk lapsi ja noori kui tollal, praegu enam markidega ei tegele. Suurem osa kunagisi noori filateliste on vahepeal ise lapsevanemateks saanud ning leides, et ei nad ise ega nende võsukesed ei pea neist paberilipikutest suurt midagi, kraabitakse oma vanad kollektsioonid välja ja kas visatakse minema või tuuakse turule. Enamasti on albumites ilusate piltidega Kuuba, Vietnami, Mongoolia, Põhja-Korea ja teiste selliste N.Liidu satelliitriikide tembeldatud margid, mis on küll kenad vaadata aga mis paraku ei kujuta endast mingit erilist varandust (noh, ega nad ju ka 20-30 aasta eest ajalehekioskitest ostes kallid polnud) ja mis sellega muidugi põhjustavad omanikule tihti mõningast pettumust.

Just Vietnam ja Põhja-Korea olid ühed nendest riikidest, kes lisaks harjumuspärastele hammastatud (perforeeritud) markidele andsid samu margiseeriaid välja ka "lõigatud" (hammastamata) versioonides. Siis kui mina veel koolis käisin, oli vahel näha vahetunnis värskelt toimunud margivahetuse osapooli lõigatud markidele nõelaotsaga "hambaid" sisse kratsimas. Noh, et oleks nagu peab, sest margid pidid ju nende arvates olema kindlasti "sakkidega" :)

(Vahemärkus neile, kes pole teemaga kursis: ärge nüüd jumala pärast ka teie samamoodi marke rikkuma hakake, "lõigatud" margid on täiesti omaette kategooria ning need on täpselt samasugused margid nagu hammastatud, sageli veel viimastest mõnevõrra kõrgema väärtusega. Kui te olete need aga ära rikkunud - mida selline kratsimine kahtlemata teeb - siis on teil lõpuks ainult peotäis makulatuuri.)

Ja nüüd pika eelloo lõpetuseks tänane kogemus. Nimelt õnnestus mul näha esmapilgul üpris ilusaid võltsinguid (hää küll, ma võin neid muidugi leebemalt ka koopiateks nimetada) samalaadsetest Vietnami "lõigatud" faunamarkidest nagu allpooltoodud pildil. Kena väike album täis ilusaid loomariigi piltidega paberitükke, mille eest küsiti vägagi mõistlikku hinda ja mis oleks olnud toredaks alguseks mõnele markidega alles tutvust sobitavale noorele kollektsionäärile. Kui ainult need "margid" poleks olnud arvatavasti kas siis värvilise koopiamasina või laserprinteriga tehtud. Eks lõigatud marki on niimoodi ka ju hea põlveotsas meisterdada ja kääridega pärast lehest välja lõigata nagu kunagi Savisaare talonge. Terasemal vaatamisel selgus muidugi kohe, et kvaliteet pole neil "markidel" siiski suurem asi ja natukenegi filateeliaga kokkupuutunud inimest ei tohiks need küll ära petta: teraline trükk, väga vale paber, kohati veidi "ujuv" ning udusevõitu pilt ja nii edasi.

Nii et Jaan Lubi mantlipärijad tegutsevad ning odavat kraami võltsitakse (või peaks ma ikkagi kirjutama "kopeeritakse"?) ka 21. sajandil. Nojah, õigupoolest on pidevalt arenev tehnika selle vähemalt paberile trükitud objektide koha pealt ka üllatavalt lihtsaks teinud.

(Internetist leitud pildil on illustreeriv tähendus ning sellel kujutatud margid on ehtsad.)