Romancing the stone (1984)

Romancing the stone
Lavastaja: Robert Zemeckis
1984
http://imdb.com/title/tt0088011/

Meryl Streep, Bette Midler, Goldie Hawn ja Diane Keaton on vaid mõned neist möödunud sajandi lõpu diivadest, keda on pea alati mõnus vaadata. Veel üks naine samast generatsioonist, kes miskipärast mulle alati on meeldinud, on Kathleen Turner ja seda ammu enne kui ma nägin "Serial mom'i", mis muidugi tsementeeris ta igavesti mu isiklikku Hall of fame'i.

Kathleeni esimene tõeline läbimurre filmilinal on aga eelkõige seotud kahe mehe, Michael Douglas'e ja Robert Zemeckis'ega. Kaheksakümnendate keskpaigaks oli Douglas juunior lisaks näitlemisele juba kümmekond aastat tuntud ka arvestatava produtsendina ("One flew over cuckoo's nest" !) ning Zemeckis on muidugi üldse imemees, kelle käes praktiliselt kõik, mida ta puudutas, muutus alates kaheksakümnendate keskpaigast järgneva kümnekonna aasta vältel puhtaks kullaks. Nii et Kathleen Turner sattus igatahes väga heasse seltskonda, mis sest, et nad võtetel pidevalt Zemeckisega kaklesid.

Niisiis, aasta 1984 ja superhitt "Romancing the stone". Muidugi, algus ei olnud tegelikult nii roosiline ja seesama hilisem "kuldne poiss" Zemeckis kaotas momentaalselt oma režissöörikoha "Cocoon'i" juures kui stuudiobossid olid näinud "Romancing'u" esialgset montaaži ning kõik insider'id ennustasid filmile suurt läbikukkumist. Lõpuks läks aga kõik vastupidi ning "Romancing" jäigi 20th Century Fox'i ainsaks hittfilmiks 1984. aastal.

Kusagil New Yorgis elab koos oma kassiga üpris eluvõõras ja üksjagu nohiklik romaanikirjanik Joan Wilder (Kathleen Turner), kes vorbib ühe sentimentaalselt romantilise raamatukese teise järel ning tähistab järjekordse teose valmimist minipudelikese alkoholi ja oma väljamõeldud ideaalse kangelase järele õhates. Ja siis saab ta õemehelt Kolumbiast kirja, mis pöörab ta elu pea peale. Joani õde nimelt sõitis koos oma mehega Kolumbiasse ning seal saab mees surma, jõudes enne siiski saata New Yorki plaani, millele on märgitud peidetud aarde, hiiglasuure rohelise vääriskivi asukoht. Loomulikult jahivad seda plaani kõik Kolumbia kurjamid ning lisaks veel kaks kobakäpast isehakanud röövlit (ühte neist mängib muidugi võrratu Danny de Vito), kes algatuseks röövivad Joani õe ning siis nõuavad, et kirjanikupreili tooks kaardi vahetuskaubana neile Kolumbiasse. Ja Joan, kellel hakkab kõikvõimalikes transpordivahendites ning isegi kaubanduskeskuse eskalaatoril pea pööritama, asubki vapralt teele. Kolumbias läheb juba üsna kiiresti pööraseks tagaajamiseks, kus ta koos juhtumisi kohatud õnneotsija Jack Colton'iga (Michael Douglas) loob liidu, millel on kõigis neis seiklustes pööraselt õnne ja mis otse loomulikult lõpevad romantiliselt.

Omaette võib veel mainida filmi treilerit, mis erinevalt nii tavalistest filmikildudest kokku monteeritud pildiribast on eraldi lavastatud ning kujutab endast de Vito tegelase närvilist telefonikõnet oma samuti pätist sugulasele, kes ta pidevalt hätta jätab ning kellele ta siis läbi filmifragmentide lühidalt kirjeldab, mis ta on pidanud läbi elama, pöördudes kõnet lõpetades lõpuks otse ka vaataja poole ja teatades saatanliku irvega, et kuigi ta peab selle kõik uuesti läbi tegema, võtab ta seekord ka vaataja kaasa.

Nüüd, palju aastaid hiljem seda filmi üle vaadates, pidin muidugi möönma, et asjal on rohkem nostalgiline väärtus. Möllu ja madinat on oluliselt vähem kui tänapäeva filmides ning seegi, mis on, on tunduvalt rahulikumas tempos lavastatud. Sellegipoolest on "Romancing the stone" selline kena korralik kaheksakümnendate aastate film ja "selle raha eest" (plaat maksis Kaplinna suures plaadipoes mõnikümmend randi) on siin asja küll ja küll. :)

6/10