13 september 2007

Kingdom of heaven : 4-disc director's cut (2005)

Kingdom of heaven : 4-disc director's cut (Taevane kuningriik)
Lavastaja: Ridley Scott
2005
http://www.imdb.com/title/tt0320661/
http://www.forumcinemas.ee/movie/1028/


Kingdom of heaven - 4-disc director's cut Kunagine eestimaine tutvustus selle filmi kohta oli selline: "Balian (Orlando Bloom) on lihtsast peret päris mees, kes kistakse pärast isiklikku tragöödiat aastatepikkusesse sõtta. Võõrana võõral maal teenib ta hukule määratud kuningat, armub eksootilisse ja tema jaoks keelatud kuningannasse ning tõuseb läbi veriste lahingute rüütliks. Siis peab ta kaitsma Jeruusalemma elanikke ülekaalukate vaenuvägede eest, püüdes samal ajal säilitada habrast rahu.

"Taevane kuningriik" on eepiline seiklusfilm, mille lavastajaks vanameister Ridley Scott ("Gladiaator"). Osades Orlando Bloom ("Sõrmuste isand"), Eva Green ("The Dreamers"), Liam Neeson ("Schindleri nimekiri"), Marton Csokas ("XXX"), Jeremy Irons ("Veneetsia kaupmees"), David Thewlis ("Harry Potter ja Azkabani vang"), Brendan Gleeson ("Kartmatu") jt."


Mu meelest on üks viimaste aastate alahinnatuimaid blockbuster'eid olnud just "Kingdom of heaven". Eks peamine põhjus on see, et Ridley Scotti film osutus isegi pärast stuudiomogulite kääriklõbistamist oma võltsvagaduses peesitavate Õhtumaade (ja eriti Ameerika Ühendriikide) jaoks lõppkokkuvõttes lihtsalt ebamugavaks, näidates moslemeid eesotsas Salah al-Din'iga vähemalt neutraalsest kui mitte lausa positiivsest küljest. Mis tänases päevas on teatavasti ju poliitiliselt mitte just kõige korrektsem suhtumine.

Erinevatel andmetel 130 kuni 140 miljonit dollarit maksma läinud ajalooline oopus ristisõdadest tõi USA-s ekraanidelt tagasi umbes kolmandiku. Ometi on selge, et tänases kommertsmaailmas sellise taseme filmid lõppkokkuvõttes reeglina miinusesse ei jää, selle eest hoolitseb juba kasvõi kõikvõimalik nännitööstus ja videoturg (nii laenutus kui müük) ja tegelikult laekus mujalt maailmast USA kinokassale lisaks veel üle 160 miljoni dollari. Küll ei toonud see sisse kindlasti loodetud hiiglakasumit aga no mis kasumit ta oleks saanudki tuua kui peale avanädalavahetust hakati juba teda kinodest tagasi korjama ning lõpuks näidati seda kogu Ühendriikide kohta vaid üheksal ekraanil? Lisaks tundsid ka arvustajad end ilmselget ebamugavalt, mööndes mokaotsast küll üllatavalt ajalootruud stsenaariumi ja siis leidsid mingi ebaolulise teemakese, millel heietades oma retsensiooni tähemärkide arv täis saada. Selge, et Ridley astus selle filmiga päris paljudele "korralikele kristlastele" üsna valusalt konnasilma peale.

Kinodes näidatud versioon oli 145 minutit pikk, neljakettalisel komplektil välja antud director's cut 194 minutit ja tegelikult on meil endiselt kadunud umbes pool tundi, sest "Variety" kinnitusel väitis režissöör, et ta lõplik variant kestab 220 minutit. Olgu selle kadunud 26 minutiga nüüd kuidas on aga need filmi 51 lisaminutit, mis kenasti DVD-l ka saadaval, on selge näide sellest, kuidas igasugu pintsakud ja lipsud tuleks otsustamise juurest väga kaugel eemal hoida. Director's cut on peaegu nagu uus film, sisaldades endas palju kaadreid, mis annavad kõvasti täiendavat infot ning teevad tegelaste käitumisi oluliselt loogilisemaks ja kogu loo arengut kõvasti sujuvamaks.

Ghost rider - DVD-d, filmiplakatid ja muu

NB! Kes pole seda varianti veel näinud, siis nüüd tulevad mõned "pika versiooni" spoilerid:

- Filmi alguses figureeriv ahne preester, kes ei põlga ka laibarüvetamist ära, on tegelikult Balian'i (kes omakorda oli enne sepaks - midagi, mida päris Balian kunagi ei olnud - hakkamist sõjaväe juures insenerina sõjamasinaid ehitanud, omades teadmisi, mida vajas oma lossi kindlustamise juures ta feodaal ning mida ta hiljem Jeruusalemma kaitstes edukalt ka praktikas rakendas) poolvend, kes oli otseselt vastutav selle eest, et Balian peale oma naise enesetappu vangikongi saadeti ning kes veidi hiljem veenab Baliani külast igaveseks lahkuma, et niimoodi kogu ta vähene varandus endale saada. Balian'i kehastab loomulikult kõvasti ülehinnatud (kuigi nunnu) Orlando Bloom ning teeb sellega oma seni parima osatäitmise.

- Kui Godfrey (Liam Neeson - praktiliselt ainus peategelane filmis, kes on fiktsioon - Balian'i isa nimi oli tegelikult Barisan ning pärit oli ta arvatavasti hoopis Põhja-Itaaliast) tuleb Prantsusmaale oma poega otsima, siis tuleb ta tegelikult koju ja kohta, kus kunagi oli tema jaoks nüüdseks igaveseks kadunud paradiis. Balian'i elukoha feodaaliks on nimelt Godfrey vend, kes ei ilmuta mingit soovi oma võimu ja valdusi loovutada, Godfrey enda ning ta otsekui taevast kukkunud poja (kui tugevate ja ohtlike konkurentide) väljailmumine muudab aga jõujooni oluliselt. Lisaks veel asjaolu, et lähima sugulasena päriks Godfrey vend peale Godfrey (ja ta poja) surma ka viimase meretagused maad (ehk siis Ibelini) ning kõik see annab hoopis teise värvingu ta meeste ägedale rünnakule ristirüütlite ja Balian'i vastu.

- Baldwin IV (ehk hõbedast sepistatud näokattega leeprahaige Jeruusalemma valitseja Edward Norton'i kehastuses) keeldub enne surma preestrile pihtimast, teatades, et küll ta Jumala ette jõudes tollele pihib. Väga võimsalt sümbolistlik stseen!

- Ja muidugi kõige suurem muudatus on terve Baldwin V lugu, mis kinoversioonist tervikuna kääride alla kadus (kuigi mõnedesse treileritesse ikkagi sisse jäi). Lugu Sibylla pojast, kes peale oma onu surma kuningaks sai ja kes järgmisel aastal suri. Kuigi poisi surma põhjus ning viis on üks neist vähestest kordadest, kus filmi stsenarist laseb lool vaatajad ajaloolastele teadaolevatest faktidest üsna kaugele viia (õigem oleks küll öelda, et pole teada mingeid tõendeid, et see oleks juhtunud niimoodi nagu filmis), annab see Sibylla käitumisele väga tugeva inimliku põhjenduse.

Aitab praegu spoileritest küll, avastamist on director's cut'is igatahes veel küllaga :)

Film on sarnaselt "Sõrmuste isanda" pikkadele versioonidele pandud kahele plaadile, lisaks on seal ka kolm erinevat täies pikkuses kommentaaririba. Ülejäänud kahel plaadil on lademetes filmimaterjali suurteose filmimisest.

10/10

2 kommentaari:

Trash ütles ...

Kirjanikuhärra Indrek Hargla kiitis samuti pikemat versiooni. Tava versioon mulle ei meeldinud. Mingist sohilapsest saab paari aastaga Jeruusalemma kaitsja, no andke armu. Ulmefilm aga mitte ajaloodraama. He he !

ancientboy ütles ...

Oh, sellele oli ju filmis hea, "tallipoisist kuningaks"-põhjendus leitud, mida lausa mitu korda korrati. Jeruusalemm - Imedemaa, kus kõik on võimalik! :)

Mulle meeldis tegelikult juba ka tavaversioon kuigi see oli kole hüplik. Pikk versioon on oluliselt sujuvam ja loogilisem. Sohipoeg muidugi ei ole kuhugi kadunud aga eks sellega on nii, et päris Balian'ist on üsna vähe teada (okei, ta pärines mõjuvõimsast perekonnast ja nii ta isa kui mõlemad vennad on ajalukku rohkem kui ühe jälje jätnud), nõnda sai stsenarist suhteliselt palju temaga mängida, mõnes kohas küll ka teadlikult teadaolevast ajaloost mööda vaadates. Aga niikuinii on teised tegelased palju huvitavamad ja Balian jääbki pidevalt nende varju.

Tagantjärele on naljakas meenutada ja üle lugeda omaaegseid halamisi, kus lavastajat süüdistati absoluutselt kõiges, alates teadlikust kristlaste ja moslemite suhete pingestamisest kuni kristlaste (või moslemite - sõltuvalt kritiseerija vaatenurgast) halastamatu naeruvääristamiseni välja.

Mingi briti professor, väidetavasti maailma üks tunnustatuimaid ristisõdade spetsialiste, tituleeris filmi veel enne selle valmimist täielikuks jamaks ning kogu loo Osama bin Ladeni versiooniks ajaloost ja samas tegid Marokos moslemid filmitiimile pommiähvardusi. Nojah, eks professor elas läbi oma kibestumist, et talle stuudio konsultandi kohta ei pakkunud ja miljoneid ei maksnud ning pommitajad ei saanud lihtsalt aru, mis nad teevad: mehed vesipiibu ümber olid kusagilt midagi kuulnud ning arvasid nüüd, et sellest saab ikka üks paha film...

Lõpptulemusena suudeti USA-s film läbi kukutada, mujal maailmas müüs see üsna hästi ning mitmes araabiamaas olevat nii mõnegi stseeni peale (nt. see koht, kus Saladin alistunud Jeruusalemmas ringi käies tõstab lauale tagasi ümberkukkunud risti) moslemid saalis plaksutama hakanud. Igatahes pole kuulda olnud, et Ridley Scott nüüd Salman Rushdie saatusekaaslaseks oleks kuulutatud :)

Ja eks tegelikult on ju igasugused ajaloolised filmid rohkem või vähem ulmekad, KÕIKE ei saa iialgi autentselt kujutada :)