Muusikast, videost ja autoriõigustest

Midagi on vist tõesti muutumas audio-video-tootjate senises ettekujutuses ideaalsest ärimudelist. Kui kunagi aastate eest virutati Napsterile täie rauaga ning suurfirmade juhtkond välistas igasuguse muusika seadusliku elektroonilise levitamise, siis tänaseks on muusika legaalne müük üle interneti niivõrd levinud, et juba tükk aega ilmub uute plaatide reklaampiltidel saadaolevate formaatide nimekirjas ka download.

Kogu seda revolutsiooni on jäärapäiselt vedanud Steve Jobs'i juhitud Apple. Muidugi, ta pole ainus aga arvatavasti on ta kõige mõjukam. Jobs on vähehaaval toonud i-maailma ka kõige skeptilisemad staarid: aasta-poolteist tagasi Madonna, viimati seoses uue albumi ilmumisega vanameister Paul McCartney koos kogu oma kataloogiga ja nii edasi. Muusikamaailma on praeguseks järele jäänud juba üsna vähe tõsiseid tegijaid, kes oma toodangut elektrooniliselt ei müü ja nendegi kantsid murenevad iga päevaga.

Just Jobs oli see, kes seisis kategooriliselt vastu töösturite nõudmisele tõsta loo hinda iTunes'is juba tavapäraseks saanud 99 USA sendilt kõrgemaks. Tõsi, selle sõja rindejooned on tänaseks küll veidi muutunud, nimelt teatas Apple mõni päev tagasi iTunes Plus'ist, uutest võimalustest ja nendega kaasnevatest uutest hindadest, kus iga lugu maksab 1.29 USA dollarit. Ometi ei ole see allaandmine, pigem on tegu kompromissiga. Ei, isegi järjekordse võiduga. Nimelt on seda kallimat hinda maksvad laulud kodeeritud kvaliteedis (AAC 256), mille puhul absoluutne enamik kuulajaid CD-kvaliteediga vahet ei tee ning mis peamine, need on vabad igasugustest koopiakaitsetest. Taaskord asi, mille muusikatootjad veel üsna hiljuti kategooriliselt välistasid. Praegu on uue hinnaga pakkumisel küll vaid EMI artistide looming aga küll ka teised tulevad järele, samas on vist ka vana hinnaga (ja koopiakaitsega) versioonid veel edasi müügis, samuti saavad "vanade" legaalsed ostjad oma laule uuendada, makstes uuenduse eest vaid 30 USA senti.

Niisiis, muusika on lootusetult ja tagasipöördumatult digitaalselt muutunud. Järgmine suur sõda toimus ja toimub videorindel. Üks märk ka suurfirmade juhtkonna peakoludes toimuma hakkavatest muudatustest oli minu jaoks asjaolu, et YouTube ja teisi sellesarnaseid kanaleid ei hakatud riburada pidi autoriõiguste rikkumiste eest kinni panema. Tõsi, sellesuunalisi ähvardusi on tehtud (kirjutasin ühest sellisest kunagi siin) aga vähegi tõsisemalt ei ole nendega keegi tegelenud. Ometi on selge, et seda niinimetatud autorikaitseseadust rikutakse seal enamikul juhtudel. Aga siis ostis Google YouTube'i täiesti debiilse summa eest ära ja seegi oli suur ja tugev märk muutuste tuulest.

Kui Apple kevade algul oma Apple TV'ga välja tuli, kehitasid paljud õlgu. Jah, see on lihtsalt üks kast, mis praeguse seisuga teeb elu vaid juhtmevabamaks. Aga nagu tavaliselt ikka, on Jobs'i ja ta visionääride pilk tunduvalt kaugemal. Üleeile tuli siis teade, et kohe-kohe hakkab Apple oma TV-vidina kaudu võimaldama ligipääsu YouTube'le ning sügiseks peaks kogu YouTube repertuaar olema kättesaadav ning vaadatav Apple TV abiga ka kodustel teleekraanidel. Pressiteade on küll veidi umbmääraselt sõnastatud ("Coming in June, you can watch YouTube videos in a whole new way — on the big screen. Enjoy thousands of free videos, including the top featured, most viewed, and top rated. New content will be added every day and the entire YouTube catalog will be available by the fall, so there’ll always be something cool to see.") aga ma ei usu, et seal hakkab toimuma mingi filtreerimine, niisiis saab kõik olema allalaetav, ka see kraam, mille kohta veel paari aasta eest oleks öeldud "räige autorite õiguste rikkumine".

Sellega kõigega seoses on tähelepanuväärne ka mõne päeva tagune kohtuotsus Euroopa Liidu liikmesriigist Soomest, kus kohus leidis, et Euroliidu direktiivi, mis nagu keelaks DRM-i lahtimuukimist, saab ka hoopis teistmoodi tõlgendada.

Muutused on toimumas ja see kõik võib olla märk sellest, et töösturid on vastutahtmist aktsepteerimas uusi ärimudeleid. Ei läinudki väga kaua aega :)